Paljud uuringud on näidanud, et usklike seas on suuremal hulgal õnnelikke ja arenenuma enesekontrolliga inimesi, kuid kindlaid põhjus-tagajärg seoseid, miks see nii on, ei oska teadlased veel tuua.
Usk teeb õnnelikuks? Mitte alati...
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevad uuringud on näidanud, et religioossed inimesed on enda ja oma eluga rohkem rahul, kuid ajakirjas Psychological Science avaldatud uurimistöö viskab õhku uue küsimuse: kas võib olla, et religioosse orientatsiooniga kaasnevaid hüvesid naudivad pigem need, kes elavad religiooni tähtsustavas ühiskonnas, kuid enamjaolt ateistlikus kultuuriruumis saavad religioossed inimesed ka usulise orientatsiooniga seostatud hüvedest vähem osa, vahendas teadus.err.ee.
Uurimistöö, milles osales peaaegu 200 000 inimest 11 Euroopa riigist, näitas, et religioosse orientatsiooniga inimesed suudavad paremini psühholoogiliselt kohaneda ja neil on kõrgem enesehinnang kui mittereligioossetel inimestel, kuid seda vaid riikides, kus usk ühendab enamusi inimesi ühiskonnast. Religioossust mittetoetavas sotsiaalses keskkonnas ei avalda religioosne orientatsioon suurt eristavat mõju.
Nii peab Humbelti Ülikoolis Berliinis teadustööd tegev Jochen Gebauer tõenäoliseks, et selles, kas usklik inimene naudib religiooniga kaasnevaid vaimseid hüvesid ja elab seetõttu õnnelikumat elu, mängib suurt rolli ühiskonna üldine meelestatus.