15 põhjust, miks unistused ei täitu: põhjus 7

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: SCANPIX

Koolitaja Kaido Pajumaa kirjutab portaalis motivaator.ee 15 põhjusest ja käitumisviisist, mis demoraliseerivad meid ja takistavad meid unistuste poole liikumast. Need on motivatsiooni tapjad, mis juhivad meid automaatselt, kuid kaotavad oma jõu kiiresti, kui neid märkama õppida.

Põhjus 7. Sul on valed uskumused ja harjumused

Uskumused ehk maailmavaated ehk tõekspidamised on meie alateadlikud programmid, mis meid juhivad. Meil on uskumus olemas iga nähtuse kohta, millega me kunagi oleme kokku puutunud.

Lihtsaim viis oma uskumusi tuvastada on vaadata end ümbritsevat maailma. Mida sa arvad armastusest ja suhetest? Mida sa arvad rahast ning raha teenimisest? Mida sa arvad poliitikast ja ühiskonnast? Mida sa arvad meie ilmast? Mida sa arvad, mida sa arvad, mida sa arvad …? Kõik need arvamused peegeldavad sinu uskumusi.

Uskumused tekivad ja kujunevad väga pika perioodi vältel. Täiskasvanud inimese aju koosneb umbes 100 miljardist ajurakust, mis üksteisega ühendumise kaudu aju neuronstruktuuri moodustavad. Iga mõte, iga kogemus ja iga arvamus millestki peegeldub ühes või mitmes ajurakkude vahelises neuronühenduses. Kõik sellised neuronühendused kokku moodustavad sinu uskumuste struktuuri.

Kuni üheksakümnendate aastate alguseni uskusid neuroteadlased, et inimese täiskasvanuks saamise ajaks kujuneb tema aju ning uskumuste süsteem lõplikult välja ning seda enam muuta ei saa. Kui see nii oleks, võiks igaüks meist peita end vabanduse taha «Aga ma olen lihtsalt selline inimene ja ma ei saa ennast muuta».

Tänaseks on aga kinnitust leidnud aju neuroplastilisus ehk aju suutlikkus end muuta kogu inimese eluea vältel. See tähendab, et ükskõik, missuguseks meie uskumused tänaseks kujunenud on, saame ise neid soovi korral muuta.

Uskumuste muutmine toimub korduste kaudu. Kui sa oled 10 aastat uskunud, et sa ei saa millegagi hakkama, oled sa kujundanud vastava uskumuse. Sa oled lihtsalt vastava neuronühenduse ajus nii tugevaks muutnud, et see annab endast märku iga kord, kui sa millegi uue kallal tööle hakkad.

Kui sa soovid seda uskumust muuta, pead sa selle mõtte teadlikult asendama uuega. Näiteks: «Ma saan sellega hakkama». Nüüd iga kord, kui sa märkad, et sind kimbutab vana mõtteharjumus («Ma ei saa sellega hakkama»), kinnitad sa endale: «Jah, ma saan sellega hakkama».

Seda tehes tugevdad sa iga korraga uut positiivset neuronühendust ja uskumust ning nõrgendad vana. Ajapikku asendubki vana uuega ning see mõjutab kogu sinu tegutsemist ja mõtlemist. See tundub küll primitiivne, kuid just niimoodi meie aju töötab.

Uskumused on aluseks kogu meie mõtlemisele ja sellest lähtuvale tegutsemisele. Kui sa usud millessegi, annab see sulle jõudu selle suunas liikuda. Kujuta ette, et sa planeerid alustada üht uut põnevat projekti töö juures. Missugune on sinu uskumus selle projekti ja iseenda suhtes? Kas sa usud, et see projekt saab olema edukas? Või oled sa kahtlev?

Kui sa oled kahtlev, tuleneb sellest sinu potentsiaal. Kui sa ei usu, et see projekt saab olema edukas, langetab see ka sinu ja projekti edukuse potentsiaali. Kui potentsiaal on madal, lähtub sellest ka nõrk tegutsemine. Kui sa ei pinguta täie potentsiaaliga, ei saa ju tegutsemise tase ka meisterlik olla.

Kui su tegutsemine ei ole meisterlik, siis missugused saavad olema tulemused? Ka nõrgad, eks? Ja kui tulemused on nõrgad, kinnitab see sinu uskumust, et sa ei saa sellise asjaga hakkama.

Seda võib nimetada nõiaringiks, mis toidab iseennast. Oluline on aga teadvustada, et see nõiaring algab sinu enda uskumusest, mis tingib madala potentsiaali ja sellest lähtuva alategutsemise ning nõrgad tulemused. Et tulemused oleksid vastavuses sinu tegeliku potentsiaaliga, on vaja alustada uskumuste muutmisest.

Sama olulised, nagu on uskumused, on ka sinu harjumused. Harjumused on alateadlikud salvestatud lahendused teatud olukordadele.

Kujuta ette, et sa peaksid iga kord vette sattudes uuesti ujuma õppima. Või sa peaksid iga kord autorooli istudes uuesti autoga sõitma õppima. Tüütu, eks? Selle vältimiseks kujundab alateadvus harjumused.

Meil on harjumused olemas iga eluvaldkonna puhul – ärkamisharjumused, rääkimisharjumused, toitumisharjumused, Facebookis kolamise harjumused, töötegemise harjumused jne. Kõik tegevused on seotud mingit tüüpi harjumustega.

Harjumused määravad otseselt, missugused tulemused me saavutame. Albert Einstein on öelnud põneva rumala inimese definitsiooni: «Rumal on see inimene, kes teeb kogu aeg samu asju, aga ootab teistsuguseid tulemusi». Täiesti elementaarne, aga me unustame selle lihtsa tõe sageli ära.

Kui sa oled praegu oma eluga olukorras, mis sind ei rahulda, siis jälgi oma viimase 3 aasta harjumusi ning märka, missugused harjumused on sinu tänase olukorra tinginud. Kui sa soovid seda olukorda muuta, siis on vaja muuta ka teatud tüüpi harjumusi. Kui sa selleks valmis ei ole, ei saa sa 3 aasta pärast oodata teistsuguseid tulemusi. Kui sa seda teed, nimetaks Albert Einstein sind lihtsalt rumalaks inimeseks.

Harjumused kujunevad meis samamoodi nagu uskumused – need on salvestatud neuronühendused. Just seetõttu on harjumused samamoodi muudetavad nagu ka uskumused. Tuleb lihtsalt leida enesedistsipliin ja väikeste sammudega pihta hakata.

Harjumuste muutmisel on kriitilised esimesed 30 päeva. Kui sa suudad selle aja uut harjumust kasutada, suudad sa seda ka edaspidi. 

Tagasi üles