Mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud õnnealaseid uuringuid läbi viinud Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi vanemteadur ja õppejõud Anu Realo tõdeb, et hetkeline õnnetunne ning püsiv kalduvus tunda elust rõõmu ja olla õnnelik – need on kaks täiesti erinevat asja, kirjutab Kaileen Mägi ajakirja Psühholoogia Sinule jaanuarinumbris.
Inimestel on kaasasündinud kalduvus näha maailma kas positiivsemas või negatiivsemas valguses (kas poolik klaas on pooltäis või hoopis pooltühi?) ja sinna juurde lisandub see, mida inimene oma elus oluliseks peab.
Neurootilisel inimesel, kel on loomupärane kalduvus kogeda ärevust, kurbust, masendust ja teisi negatiivseid emotsioone, on raske end tunda hästi ja rahulolevana. Suure Viisiku isiksuseomaduste hulgas (neurootilisus, ekstravertsus, avatus, meelekindlus ja sotsiaalsus) on üks olulisemaid see omadus, mis eluga rahulolu ja õnnetunnet mõjutab. Mida neurootilisem ja rahulolematum on inimene, seda vastuvõtlikum on ta ka haigustele (nt südame-veresoonkonna haigused) ning seda madalam on tema eluiga.
Mida neurootiline inimene siis teha saab, kui iseenda muutmine võimatuks osutub? Realo ütleb, et ainuke võimalus on püüda muuta oma mõttemalle – teadvustada endale oma peamised probleemid ja kohaneda, muuta oma mõtlemist sellisel viisil, et probleemid nii suurel määral enam igapäevaelu ei rusuks.
Lihtsam on kindlasti neil inimestel, keda peale tugevama neurootilisuse iseloomustab ka kõrgem ekstraverstsuse tase – kalduvus kogeda palju positiivseid emotsioone, olla seltskondlik ja aktiivne. Neurootikust ekstraverdid on küll ärevad ja murelikud, aga samal ajal on nad ka rohkem valmis inimestega suhtlema ja nägema elu helgemat poolt.
Enamasti on meil kõigil eluga rahulolus tõusud ja mõõnad, mis sageli mõjutatud olulistest elusündmustest, nagu näiteks raske õnnetus, töötuks jäämine, abiellumine või loteriivõit. Viimase kahe elusündmuse mõju õnnetundele on uuritud. Taevast sülle sadanud äkiline rahaports loteriivõidu näol tõstab õnnetunnet päris kindlasti, aga õnneks või õnnetuseks mitte igavesti – varem või hiljem langeb rahulolu määr endisele tasemele.
Lisaks ei pruugi lotovõit kõikidele inimestele samasugust mõju avaldada. Neil, kel on kalduvus elus ennekõike häda ja viletsust näha, ei pruugi isegi lotovõit ülemäärast õnnetunnet tekitada, vaid pigem nähakse selles järjekordse «jama» algust ehk: mida küll selle suure rahasummaga nüüd peale hakata, kuidas investeerida jms. Nii võivad olulised elusündmused inimestes erinevaid reaktsioone tekitada lähtuvalt sellest, kui rahuloleva või õnnelikuna keegi ennast tunneb.
Loe pikemalt ajakirja Psühholoogia Sinule jaanuarinumbrist!