Koolitaja Kaido Pajumaa kirjutab portaalis motivaator.ee 15 põhjusest ja käitumisviisist, mis demoraliseerivad meid ja takistavad meid unistuste poole liikumast. Need on motivatsiooni tapjad, mis juhivad meid automaatselt, kuid kaotavad oma jõu kiiresti, kui neid märkama õppida.
Põhjus 4. Sul puudub distsipliin
Eduni viib ainult järjepidev tegutsemine ning distsipliin. Kuid meie mõistus on väga kaval. Alguses, kui me millegi kallal tööle hakkame, sisendab see meile, kui ilus ja tore kõik on. Me usume endasse ja teame, et me saame hakkama.
Kuid juba üsna pea võivad meis kerkida kahtlused. Me väsime oma algsest entusiasmist ning kui tulemused ei ilmne üleöö, hakkavad meis esile kerkima loobumise soovid.
See on ohtlik. Väga ohtlik. Varajane loobumine on kindel viis oma elu vussi keerata. Sul on vaja olla distsiplineeritud ja järjepidev, mitte laisk ning mugav. Jah, elu pole sõjavägi, aga ilma sõjaväelise distsipliinita ei ole keegi ka kunagi ühtegi sõda võitnud.
Vaatle sportlasi. Vaata, kuidas nad pingutavad oma tulemuste nimel. Nende tohutu pühendumine ja distsipliin toovad neile tulemused, millest nad unistavad. Sportlased sooritavad päevast päeva, kuust kuusse ning aastast aastasse samu tegevusi, et enda meel, vaim ja keha sünkroonis eesmärgipäraselt tööle saada. Ja selle lõpptulemus on triumf. Võit kõikide üle. Isegi iseenda üle.
Väga lihtne on telekat vaadata ning sõpradega baaris õlut juua. See aga ei vii tulemusteni. Kui sa soovid midagi oma tulemustes muuta, tuleb muuta midagi oma suhtumises ja tegutsemises.
Kui sinu senised tulemused ja igapäevane rutiin on sind toonud olukorda, kus sa oled praegu, kuid sa soovid seda muuta, siis ainukene viis seda teha, on muuta oma igapäevast rutiini. Täiesti hädavajalik on määrata endale distsipliin ja sellest siis tarmukalt kinni pidada.
Distsipliin ei tähenda iga päev kell 4.30 ärkamist ja puhkamise vältimist. Ei, distsipliin tähendab seda, et sa lepid endaga kokku, mis tegevused sul on vaja eesmärgi saavutamiseks ära teha, ja sa teed ka need ära.
Kui sa ainult mõtled oma eesmärkidest ja unistustest, siis sa jäädki nendest mõtlema. Kui sa aga võtad iga päev väikese sammu oma unistuse suunas, kuhjuvad need sammud ajapikku kokku ja moodustavad «armee», mis vallutab sinu eesmärgi.
Põhjus 5. Sul on vale hoiak
Distsiplineeritud tegutsemine on vajalik, kuid selle vundament on õige hoiak ehk meeleseisund. Mis kasu on tegutsemisest, kui see on juhitud hirmudest ja kahtlustest? Sellisel viisil ei pane sa oma tegutsemisse täit potentsiaali ja sinu aju töötab alavõimsusel.
Teadlased ütlevad, et «tegutsemine – mõtlemine» skaalal on mõtlemisel kuni 90-protsendiline osatähtsus. Ehk siis juhul, kui sa mõtled õigesti, piisab vähesest 10 protsendist tegutsemisest, et ikkagi asjad ära teha. Sinu positiivne hoiak lihtsalt «annab» sulle ideed, lahendused ja võimalused, kuidas vähema tegutsemise kaudu rohkem saavutada.
Kui sa aga valid skaala teise otsa – sa tegutsed küll hästi palju, aga kardad sealjuures kogu aeg, et sa ei saa hakkama ning see ei õnnestu niikuinii mitte kunagi -, rapsid sa tühja. Sa oled nagu orav rattas, kes reaalselt mitte ühtegi sammu edasi ei liigu.
Hoiak tähendab tegutsemist õiges vibratsioonis. See tähendab uskumist iseendasse ning oma tegude õigsusesse. Sõltumata, mida teised sinu plaanidest arvavad, pead sa ise nendesse uskuma. Kui see sul õnnestub, jõuad sa ühel päeval ka kohale.
Õige hoiak saab alguse mõtlemisest. Siiski saab see ainult alguse mõtlemisest, sest ajapikku kandub sinu mõtlemine üle sinu uskumustesse, mille kaudu kaasad sa oma tegutsemisse alateadvuse. Ja kui alateadvus juba enda eesmärkide suunas tööle rakendada, oled sa sisse lülitanud 100 protsenti oma potentsiaalist. See on hoiakute kujundamise jõud.