Kas, millal ja kui palju lapsele taskuraha anda?

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Eelmisel aastal teatas uuringufirma TNS Emor, et Eestis said lapsed kulutamiseks 18,73 eurot (293 krooni) kuus. Kas ja kui suur peaks laste taskuraha olema aga erinevate emade arvates?

Lapsed tahavad üha nooremas eas saada taskuraha, mida nad saaksid omavoliliselt kulutada. Kas lapsele peaks taskuraha andma? Kui jah, siis mis summadest jutt käib ning kui vana peaks laps olema, et regulaarset raha saama hakata?

Küsisime viielt eri vanuses laste emadelt arvamust, kuidas nende peres taskurahaga asjad käivad ning mida nad lapsele raha andmisest arvavad.

Katrin (41), kaks last - 23 ja 14.
Taskuraha andmine oleneb pere võimalustest. Meil on taskuraha andmine suvaline, sest enamasti on meie peres nii, et laps ütleb, mida tahab osta, põhjendab seda, otsib ise välja parima pakkumise ja siis saab raha. Ka vanavanemad on raha andmisel abiks.

Taskuraha kui selline on tavaliselt lihtsalt raha laste vajaduste jaoks, mida mina ise oluliseks ei pea. See on raha, millega laps õpib opereerima - kui kulutab niisama, siis ise teab, kui oskab sihipäraselt koguda, siis saab endale midagi sellist lubada, mida vanemad ei osta. Igakuiselt teatud rahasummat me ei anna, anname nii nagu juhtub.

Heli (40), kolm last – 14, 11, 9.
Tore, kui lapsel on mitmeid allikaid, kust taskuraha saada. Minu lapsed saavad taskuraha kahest kohast - isa käest ja vanaema käest, kokku 35 eurot kuus lapse kohta. Harvadel juhtudel, kui nad teevad midagi ekstra, siis ka tihemini. On asju, mida lapsed oma raha eest ostavad ja mida mina neile ei osta, näiteks videomängud, hamburgerid ja Coca-Cola.

Andrea (33), kaks last – 11 ja 4
Mina taskuraha ei anna. Kui, siis väga-väga harva ja selleks peab hea põhjus olema. Ma ju tean, mida selle taskurahaga tehakse - koolitoitu ei sööda ja maiustatakse pirukate, šokolaadi ja Coca-Colaga ning pärast kooli minnakse kinno.

Kommi ja šokolaadi saab kodus ka, saiakeste küpsetamisega tulen ma ise suurepäraselt toime ja coca on meil lubatud vaid erijuhtudel ehk vahel premeerime end rämpstoiduga, siis võivad kõik ka cocat juua.

Kinno minek sõpradega on muidugi iseasi, seda ma olen lubanud küll, aga tavaliselt tähendab see seda, et ma viin ja toon lapsed või lepin teise lapsevanemaga kokku. Planeeritud kinokülastus sõpradega on lapsele boonus, see ei seostu taskuraha andmisega.

Meie üritame oma lapsi premeerida, kui nad on selle välja teeninud, hinded on väga head, trennis tubli, kodus sõnakuulekas jne, aga premeerimine ei tähenda raha andmist. See võib olla mingi väljaskäik, sõprade külastus, mõne mängu ost, ühesõnaga lapse soov kuulatakse ära ja siis otsustatakse, kas ta saab seda või ei.

Leian, et oluline on lastele õpetada raha väärtust ja et nad saaks aru, et raha ei tule kergelt kätte. Mis selle taskuraha andmise põhimõte on, mida me sellega neile õpetame, raha kulutama või?

Mina taskuraha andmist ei poolda ja ei hakka seda veel niipea lastele andma. Kui on soov ja tahe kuhugile minna või midagi endale osta, siis kõik see on läbirääkimiste küsimus. Mina leian, et lapsele on eluks palju olulisem omadus osata oma seisukohti põhjendada, kui raha raisata - kes meist siis seda ei oskaks.

Britta (27), üks laps – 4,5
Mina usun, et mingi väike taskuraha võiks iganädalaselt olla. Raha, millega laps oskab arvestada ja mida siis oma nägemuse järgi kasutada - kas siis kiirelt raisata või koguda millegi suurema jaoks.

Mina ei usu väga seda teooriat, et laps peaks raha välja teenima – a’la viid prügi välja ja saad euro. Tulevikus võib viia see suhtumiseni, et ükskõik, mida lapselt paluda, on tema esimene reakstsioon - palju ma selle eest raha saan.

Taskuraha peaks olenema lapse vanusest - alla 7aastane laps võiks saada näiteks 5 eurot nädalas, 16aastane kardetavasti selle rahaga välja ei tule. Taskuraha andmisega oleks mõttekas alustada kooli minnes, mitte enne. Minu poeg veel ei saa niisama taskuraha, küll aga kogume talle rahakassasse reisiraha.

Siret (25), üks laps – 2,7
Ma arvan, et lapsel peab olema õigus saada taskuraha, muidu ta ei õpi kunagi majandama. Kui raha on vaja, siis tuleb küsida. Siiski ei poolda ma seda, et igal esmaspäeval saadakse nädala summa kätte ja suures õhinas raisatakse suurem osa kohe ära.

Lisaks võib ju last premeerida, kui ta teeb midagi, mis ei ole otseselt tema kohustus. Näiteks peseb vanemate auto ära. Oma asjade ja toa koristamise eest kindlasti rahalist preemiat välja ei pane! Edukust võib ju premeerida veerandi lõpus, aga mitte iga päev, muidu võib laps varsti iga liigutuse eest eurot nõuda.

Taskuraha suurus oleneb kindlasti vanemate palgast, aga ma oletan, et kui lapsel on kõht täis ja kodus muuks eluks/arenguks vajalik olemas, siis ei pea see summa üle kolme euro nädalas olema. Taskuraha võiks andma hakata siis, kui ta ulatub poes seda kassapidajale andma, lasteaias käivale lapsele küll taskuraha vaja ei ole!

Mida teie, head lugejad, arvate - kas, millal ja kui palju lapsele taskuraha anda?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles