Miks mõnes suguvõsas sünnib rohkem poisse, seevastu teises on järeltulijad enamasti naissoost?
Miks sünnib mõnes suguvõsas rohkem poisse ja teises tüdrukuid?
11. jaanuar 2012, 16:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isased ja emased muudavad edukaks erinevad geenikomplektid. Seepärast mõjutavad emad oma järglaste sugu, et need päriksid parimad omadused. Vähemalt on see Suurbritannia Exeteri ülikooli uurimuse järgi mardikate puhul nii, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Briti uurija David Hosken tegi koostööd Jaapani ülikoolidega. Teadlased uurisid süsiklaste sugukonda kuuluvaid mardikaid Gnathocerus cornutus.
Kuni nelja sentimeetri pikkune punakaspruun mardikas on inimkaasleja.
Jahust ja teraviljatoodetest toituv loom on levinud üle kogu maailma ning tekitab inimestele üsna palju meelehärmi.
Kõige edukamad on need isased mardikad, kellel on tugevad lõuad ja tugev keha. Nad võidavad teisi isaseid ja saavad kõige rohkem järeltulijaid.
Paraku kipuvad selliste lihaseliste isasmardikate tütred olema samuti maskuliinse kehakujuga, see aga ei sobi munemiseks. Viljakate isaste naissoost järglastel on seega vähem järeltulijaid.
Mehised emased kompenseerivad seda nii, et saavad rohkem isaseid järglasi, kes päriksid oma vanaisa head omadused.
Viljakad emased, kelle isad olid nõrgukesed, saavad omakorda väikeste lõugadega nõrku isaseid järeltulijaid ning hüvitavad seda suurema tütarde hulgaga, kes kõik pärivad oma ema head geenid.
«Meie uurimus näitas, et emased mardikad suudavad oma järelkasvu sugude suhet muuta väga peenel viisil. See aitab leida põhjuseid, miks mõnikord sünnib ühe soo esindajaid tunduvalt rohkem. Loomulikult ei oska me seda praegu selgitada inimeste puhul,» kommenteeris uurimuse autor David Hosken.