350 kilo kaaluv vene naine: ma ei saa aru, millal ma paksuks läksin!

Foto: Kuvatõmmis

Ljubov Nurdinova elab Venemaal, Tjumeni oblastis. Naine kaalub rohkem kui 300 kilo ning tema elu on tõeline piin.

Kõige raskemaks Venemaa naiseks nimetatud Ljubov ootab praegu haiglas operatsiooni, millega kaal kontrolli alla saada. Selleks peab ta arstidele tõestama, et suudab järgida karmi dieeti ning iseseisvalt püsti seista.

Nurdinova on oma kaalu tõttu päris palju kuulsust kogunud ning pärast seda, kui temast on kõneletud mitmes Venemaa uudistesaates, ütleb naine väljaandele Komsomolskaja Pravda, et on saanud tohutult tagasisidet. «Paljud naised on saatnud mulle oma videosid, näidates, et ma pole ainus,» räägib tõsiselt rasvunud naine, kes on olnud aastaid koduses voodis oma rasva tõttu lõksus.

Ülekaalus süüdistab ta mitte liigset söömist, vaid geneetikat ja psühholoogilisi probleeme. Ema kaitseb ka tema poeg Aleks. «Ta pole kunagi ämbrite viisi söönud. Ja miks mu vanaema paksuks läks, kuigi ta oli enne peenike? See juhtus pärast vereülekannet, järelikult on asi geneetiline,» arvab mees.

Ljubov mõtiskleb, et on oma laste pärast palju pidanud muret tundma ning ka see on kindlasti üks põhjusi, miks ta praegu rasvunud on. Oma vägivaldsest joodikust mehest ta lahutas. Tütar Tanja jäi narkootikumidest sõltuvusse ning hakkas elatist teenima oma keha müümisega – see murdis ema südame. 1990ndatel mõisteti vanglasse Ljubovi vanim poeg Šurik. «Ma olen halb ema, ma ei suutnud neid kasvatada,» süüdistab naine iseennast laste kurvas saatuses.

Ljubov ütleb, et vahel ei maga ta päevade kaupa. «On raske kõndida, istuda, isegi mõnda aega seista...» Kui toidust rääkida, siis kinnitab Ljubov, et talle ei meeldi üldse süüa ning seda keerulisem on tal aru saada, kuidas ta on sellesse olukorda jõudnud. Hommikusööki on ta alati vältinud, lõunaks on võtnud väikse salati ning juba pikemat aega – tal diagnoositi teise tüübi diabeet – ei söö ta suhkrut. Koos menopausiga muutus enamik toite tema jaoks vastikuks ning kuigi ta on püüdnud end liigutada, on see suure ülekaalu tõttu väga keeruline. Lisaks kardab naine väga kukkuda, sest iseseisvalt ta enam püsti ei saa.

Viimati kõndis ta Tjumeni tänavatel rohkem kui kümme aastat tagasi, kõik need aastad on ta vaid kõhuli lebanud. Tekkinud on hingamisraskused. Naise pidid haiglasse toimetama päästetöötajad, kes ta kolmandalt korruselt alla kandsid – esialgne plaan langetada naine akna kaudu osutus liiga riskantseks.

Foto: Kuvatõmmis

Praegu kannab naise eest hoolt poeg Aleks. «Ma ei taha olla oma pojale koorem,» tunneb Ljubov end ka sellepärast süüdi. «Ljoša teeb minu eest kõik ära. Ma ei oleks osanud kunagi arvata, et päästetöötajad peavad mind tassima. Ma ei saanud aru, millal paksuks läksin. Kui ma seda teaksin, pööraksin aega tagasi. Aga ma lähen koju tagasi oma jalul.»

Nüüd unistab Ljubov vaid külakeses elamisest ja pojaga koos kanade kasvatamisest. «Ma tahaksin vaid metsas jalutada ja hingata värsket õhku!»