PURUSTAME MÜÜTE ⟩ 8 snoobide uskumust veinide kohta, mida ei tasu tõepähe võtta

FOTO: Shutterstock

On uskumusi, mis levivad suust suhu ning millel pole tegelikult mingit alust. Ka kõige suuremad veinisõbrad võivad olla kuulnud üht-teist, mida senini usuvad.

Limon ja Invisible.ru lükkavad ümber kaheksa kõige levinumat veinimüüti.

  1. Hea vein on ainult see, millel on õige puidust kork. Olete kuulnud ütlust, et keeratava korgiga vein pole see õige? Tegelikult pole lugu üldse nii. Kõik progressiivsemad veinitootjad on üle läinud keeratava korgiga pudelitele, kuna need on enamike veinide jaoks parimaks valikuks. Puidust korgi puhul riskid alati korgiveaga, mis rikub veini lõhna ja maitset. Kui aga asi puudutab «hingamist», siis jah, vanamoodsa korgi all vein küll «hingab», kuid tegelikult piisab enamike veinide jaoks 10-15 minutist klaasis, et maitsed esile tuua.
  2. Valget veini peab jooma külmana, punast soojana. Enamik valgeid veine maitsevad tegelikult kõige paremini, kui on temperatuuril 10-12 kraadi. Valge vaadis valminud vein peaks olema temperatuuril 14-15 kraadi. Ka punasega on oma nipp: «toatemperatuur», millele serveerimisel viidatakse, on tegelikult 16 kraadi – nii nagu omal ajal lossides kombeks oli. Kütteperioodil tasub moodsates korterites veini serveerides selle temperatuuri hoolsalt jälgida, kuna liiga soojana kaotab see oma iseloomu. Pista vein veerand tunniks külmkappi!
  3. Punane vein on valgest parem. Pole tõsi – ka valgete hulgas on tõsiseltvõetavaid ja häid leide, mida saab tunde nautida.
  4. Punane vein sobib lihaga, valge kalaga. Tegelikult ei otsusta mitte kala-liha põhimõte, vaid toidu värvus. Kui on punane liha, siis punane vein, kui valge liha, siis valge vein. Kui toit on roosa – näiteks vorstid või lõhe – siis olgu ka vein roosa. Vaadata tasub ka kastme värvi ning klapitada veini sellega.
  5. Hea on ainult kuiv vein. Muidugi pole vein limonaad, kuhu peaks suhkrut lisama, kuid kõrgekvaliteedilised poolkuivad, poolmagusad ja magusad veinid valmivad ilma lisasuhkruta. Hea poolmagus vein valmib kuivatatud viinamarjadest, tulemuseks on rikkalik maitse ja muljetavaldav hinnasilt. Niisiis pole magusa armastamine mingi patt, vaid hoopis rikaste lõbu.
  6. Ühest viinamarjast tehtud vein on parem. Kui sildil on Shiraz, siis on pudelis Shiraz. Segu on aga juba ohtlik... Kas tõesti? Tegelikult segatakse viinamarjasorte selleks, et nende maitseid toetada ja rikastada, nii on segu suurema tõenäosusega palju maitsvam, siludes eri sortide vigu ja tuues esile plusse.
  7. Vana vein on uuest parem. Tegelikult on odavamat sorti veine parem juua nende elu esimestel aastatel, kuna ajapikku kaotavad nad oma maitse ja sarmi. Kui sa tõesti tahad vana veini juua, siis otsigi spetsiaalselt sellist, mis on vananemiseks valmistatud – ja ole valmis rahakotti kergendama!
  8. Puuviljad ja šokolaad sobivad veiniga kokku. Tundub, nagu oleks veini kõrvale viinamarjade ja šokolaadi söömine kohustuslik, kuid tegelikult rikuvad need veini maitse. Kõige parem on veini juua tavalise toidu kõrvale, millel pole ülitugevat maitset. Muidugi on ka erandeid: šokolaadine Shiraz sobib tõesti šokolaadikoogi kõrvale, šerriga klapivad viigimarjad, kuid need on pigem erandid.