Mida teha, kui su unistuste mees osutub kooselu jooksul vaimselt ja füüsiliselt vägivaldseks inimeseks? 25-aastase Triinu loo on ajakirjas Psühholoogia Sinule kirja pannud Getter Lukjanov.
Ideaalne mees osutus terroristiks
5. jaanuar 2012, 11:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Triin tutvus Andrusega ühel töisel üritusel ning esialgu hirmutas teda nende suur vanusevahe. Lisaks kuulis ta teistelt, et mees on abielus, tal on laps ning peale selle on teda igal üritusel nähtud erinevate naistega.
Pool aastat hiljem hakkasid nad siiski kirju vahetama ning siis olid Triinu kõrvad sõprade kommentaaridele juba täiesti lukus. Andrus nägi hea välja, ta tundus turvaline, ta hiilgas Šveitsi täpsuse ning ülima tähelepanelikkusega ning Triin armus pimesi.
Esimesed kuud nende suhtes olid kui õnnistus ning suhe arenes ruttu – juba õige varsti pakkiski Triin koti ning kolis Andruse juurde.
Tagantjärele mõeldes võis Triinu sõnul juba siis näha vaikseid märke mehe vaimsest vägivaldsusest – mees ei arutanud kunagi kooselu küsimusi ning kui naine soovis esimesi tülisid lahendada ja nendest rääkida, pööras mees lihtsalt selja.
Triin sai pahandada täiesti olematute asjade eest, mida ta ise tähelegi ei pannud. «Mu mees oli äärmiselt pedantne – kui vaibaäär või kahvel taldriku kõrval oli veidi viltu, juhtis ta sellele tähelepanu. Ta ei karjunud kunagi ega tõstnud häält, vaid manipuleeris ja tekitas halva tunde. Tekitas tunde, et mina olen kõiges süüdi ja et ma olen asjadest valesti aru saanud. Ja ma uskusin, sest armastasin teda…»
Andrus ei lubanud naisel kunagi arvamust avaldada ega lasknud ühtegi mõtet lõpetada. Ta mõnitas seltskonnas, endal naeratus näol, Triinu töökohta ning halvustas naise ostetud asju. Seda kõike väga peenelt ja taktitundeliselt.
Verbaalne vägivald jõuab varem või hiljem ka füüsilise vägivallani. Triin ja Andrus olid olnud koos umbes pool aastat, kui mees teda esimest korda lõi. Kuid rääkida sellest, miks ta nii tegi, ta naisega ei tahtnud.
Tülid jätkusid ja Triin tundis end üha õnnetuma ja tühjemana. Kuid selle asemel, et näha viga mehes, arvas Triin, et teeb ise midagi valesti ja et Andrus lihtsalt ongi selline inimene, kes on nõudlik ja karm.
Kõik muutus alles siis, kui Triin ja Andrus said ühise lapse. Kuid mitte Andruse käitumises. Triin tundis, et nüüd, mil tal oli üks väike armas inimene, kelle eest vastutada, pidi ta end kokku võtma ning vähemalt proovima end kehtestada. See lõppes aga kahetunnise sõimuga, mille peale naine oma asjad pakkis ning lapsega koos minema kolis.