Raheli rasedus: kuigi mu suhe on ilus, vihjavad sõbrannad, et peaksin üksikemaduseks valmistuma

, kolumnist
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Pooled mu sõbrannad on oma laste isadest lahku läinud ja üritavad mulle nüüd seletada, et isegi kui mul on oma mehega kõik ilus ja lapsel pole veel sündimise haisugi, peaksin kohe sama stsenaariumiga arvestama. «Kas sa oled valmis saama üksikemaks?» küsivad nad. «Kas sa saad ikka ise hakkama?»

Ma jäin rasedaks kolmekümnendate alguses ja jõudsin pärast kümmet aastat pillide peal juba viljakuse pärast muretsema hakata. Seepärast pole midagi imestada, et üks mu esimesi küsimusi ämmaemandale oli, et kas ma olen vana. Kas mu vanus teeb kuidagi midagi raskemaks ja kas sellele peaks mõtlema? Ämmaemand naeris, et tema esmakordne sünnitaja on viimasel ajal 36-aastane ja mina olen ta klientidest hetkel üks nooremaid. Ja pole midagi muretseda.

Samas oli ikkagi minu emal juba selleks vanuseks kaks kooliealist last ja ta nautis teist noorust. Mina olen ühelt poolt üle kümne aasta elanud täiskasvanuelu, aga samas tunnen ennast praegu selles esmakordse raseda rollis nagu tatikas. Eks nii käitutakse ka, nii vanemad sugulased kui arstid hoiavad vati sees ja mõistliku jutu asemel kipuvad mind aina rohkem ninnunännutama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles