Raheli rasedus: kui äraaetud hobused lastakse maha, siis paksud rasedad saadetakse glükoositaluvustestile

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Shutterstock

Juba esimestel ämmaemanda visiitidel sain aru, et kogu selle lapseootuse peateemaks saab mu kaal. Ausalt öeldes tundus see irooniline ja ebaaus, sest ma olin terve elu dieetide ja trennidega mässates alati mõelnud, et jääks juba rasedaks – siis võiks rahulikult paks olla! Aga tuleb välja, et hoopis rasedad on need, kes igal minutil suutäisi loevad ja pidevalt oma kaalust rääkima peavad.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kuna mu kehamassiindeks on kõrge – ja seda on ta elu aeg olnud, ükskõik, kas ma mahun number 44 riietesse ja käin neli korda nädalas trennis või söön iga päev jäätist – tehti mulle kohe selgeks, et ees ootavad igasugused jubedad rasedusega kaasnevad haigused nagu rasedusdiabeet ja preeklampsia. Lisaks sellele on mul oht, et kasvatan hästi suure lapse, mis tähendab, et järgneb hästi raske sünnitus.

«Eks me peame siis hakkama esile kutsuma ja esilekutsumine lõppeb tavaliselt ikka keisriga,» hoiatas mind ämmaemand ja ma tundsin ennast nagu kõnts. Mitte ainult ei ole ma üleüldine läbikukkuja inimesena, sest kogu maailma trennid ei ole mu number 44 riideid suutnud muuta number 34 riieteks, aga nüüd veel oskan ainult hästi suuri lapsi ka kasvatada. Ja neid sellega ohtu panna.