Vetelpäästja päästis uppuvad lapsed. Ema reaktsioon ajab südame pahaks!

Marju Ränk
, Sõbranna.ee toimetaja
Copy
Foto: Shutterstock

Vetelpäästja Mike andis kolleegile teate, et läheb vees hullavatele lastele hoiatust andma, et nad ettevaatlikumad oleksid. Olukord pöördus traagiliseks ja laste ema käitumine pani hämmastuma, kirjutab rd.com.

Vetelpäästjatel on reegel, et kui vahitornist lahkutakse, peab keegi alati lahkujat jälgima jääma, juhuks, kui olukord eskaleerub. 

Vetelpäästja Mike oli vaevu jõudnud astuma hakata, kui märkas, et tugev lainetus tiris lapsed vee alla. Mike pani tulistjalu ookeani poole jooksu. Kolleeg, kes olukorda vaatles, kutsus ruttu abiväe ja jooksis samuti appi. 

Kui Mike oli vees, oli selleks ajaks juba ka kahe lapse ema jalgel ja karjus hirmust. Kolleeg hakkas laste ema poole jooksma ja enne, kui ta polnud veel kohalgi, oli Mike juba umbes 8-9 aastased lapsed veest välja saanud. Mike rääkis hiljem oma kolleegile, et esmalt tiris veest välja poisi ja seejärel õnnestus ka tüdruk juustest haarates välja tirida.

Mike hakkas lastega kalda poole ujuma ja kolleeg jõudis liival seisva ema juurde. Mike oli sel hetkel veel puusani vees. Lapsed olid elu eest võitlemisest täiesti kurnatud - nad ei suutnud kõndida, mistõttu oli Mike nad omale kaenlase haaranud.

Kolleeg pöördus ema poole ja ütles talle, et kõik saab korda – lastega on nüüd kõik hästi. Ta nägi ema silmades kohutavat paanikat ja hirmu. Laste ema langes seletamatusse paanikasse, justkui laste elu oleks siiani tõsises ohus. Ta jooksis Mike´i poole ja tiris oma lapsed vetelpäästja käest ära ning jooksis nendega edasi ranna poole. Ta isegi ei tänanud vetelpäästjat.

Mike´i välimus näib veidi karm – seda võib talle juba otsa vaadates näha. Tal on tohutu hulk erinevaid tätoveeringuid, raseeritud pealael pikk arm, mille oli kunagi lõhkisest pudelist saanud. Ta võib-olla tõesti polnud just kõige sõbralikuma väljanägemisega mees.

Tal ei pruugi olla ideaalne välimus, aga oskab väga kiiresti reageerida. Kui ta poleks tol päeval tööl olnud, oleks see ema võib-olla üksi koju läinud. Lasteta. Isegi, kui Mike oli tema arvates hirmutav tüüp, sest ta polnud kunagi kedagi sellist näinud, päästis see mees tema lapsed. Raske on mõista, mis selle naise südames sel hetkel toimus.

Pärast seda, kui ema oli oma lastega ära läinud, Mike lihtsalt vaatas kolleegi, kehitas õlgu ja sörkis tagasi oma vaatetorni. Tänaseks on sellest 10 aastat möödas ja kui Mike´ilt tollase sündmuse kohta küsida, siis ta ilmselt ei mäletaks. Kolleeg ütleb, et tema ei unusta seda korda kunagi. Kolleeg lubas endale, et ei lase kunagi enda hirmul takistada kangelasteo märkamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles