Nike

Töötad liiga vähe? Huvitavad põhjused, miks ka see su tervisele kahjulik on

FOTO: Shutterstock

Sisukate tööülesannete puudumine võib muutuda tervisele tõsiseks ohuks. Igavust ei pea aga ainult kartma, sest see on ka loovuse allikaks.

Tülpimus (boreout) sarnaneb oma sümptomitelt läbipõlemisega (burnout), kuid selle põhjus on pigem väljakutsete puudumine kui liigne töö, vahendab Ilta Sanomat.

Mõte sellest, et sulle ei kuhjata järjest töid ette, tundub paljudele nagu unelm. Kuid kui töö ei paku piisavalt väljakutseid, võib tagajärjeks olla tugev tülpimus (ing k boreout). See sarnaneb oma sümptomitelt läbipõlemisega, kuid tuleneb pigem väljakutsete puudumisest kui liigsest tööst.

Tülpimuse puhul saab töötaja oma töö tehtud mõne tunniga ning suurem osa töötaja «töökoormusest» kujuneb aja surnuks löömiseks, näiteks näilisteks koosolekuteks või arvutimängude mängimiseks või sotsiaalmeedias hängimiseks.

Selle tõttu on isegi kohtusse jõutud: 2016. aastal nõudis Prantsuse parfüümifirma töötaja Frédéric Desnard oma tööandjalt 360 000 eurot hüvitist, väites, et ta ei saanud ergutavaid ja piisavalt väljakutseid pakkuvaid tööülesandeid. Desnardi sõnul põhjustas see talle tõsiseid vaimse ja füüsilise tervise probleeme.

Tülpimuse all kannatavad töötajad on oma tööga keskmisest vähem rahul, nad töötavad halvemini ja teevad rohkem vigu. Lisaks puuduvad tülpinud inimesed sagedamini töölt, sest nad soovivad vältida tülpimuse põhjustajat.

Tülpimus põhjustab stressi

Uuringud näitavad, et tülpimus kahjustab heaolu sama palju või isegi rohkem kui läbipõlemine. Ajakirjas International Journal of Epidemiology avaldatud uuringus, milles vaadeldi enam kui 7500 Suurbritannia ametnikku, leiti, et sageli tülpimuse all kannatavad inimesed surid kaks kuni kolm korda suurema tõenäosusega südame-veresoonkonna haigustesse. Sarnaseid tulemusi on saadud ka teiste monotoonset tööd tegevate töötajate kohta.

Tegemist võib olla tööülesannete vähesuse või võimete alakasutamisega, kuid võib-olla veelgi tähtsam on see, et tööl puudub sisukus.

Teadlaste sõnul võib selliseid uuringutulemusi seletada tülpimusest põhjustatud stressiga, kuid veelgi enam on nende sõnul küsimus ebatervislikes harjumustes: tülpinud inimene jääb kergemini ebatervislike harjumuste, näiteks liigse joomise küüsi. Seda kasutatakse meeleolu tõstmiseks ja elu huvitavamaks tegemiseks.

Tülpimus suurendab ka hasartmängusõltuvuse riski. Lisaks on väga tülpinud inimestel suurem risk näiteks depressiooni, ärevuse ja söömishäirete tekkeks.

Tööpsühholoog Lotta Harju 2017. aastal avaldatud uuring näitas, et sarnane kogemus ei puuduta ainult tootvat tööd tegevaid töötajaid, vaid tülpimust esineb eri töökohtadel ja eri valdkondades.

«Tülpimuse põhjuseks võivad olla tööülesannete vähesus või ülekvalifitseeritus, kuid võib-olla veelgi suurem põhjus on see, et tööülesannetes on vähe sisukust,» arutleb Harju Soome väljaandes Ilta-Sanomat.

Kas tööleminek ei paku pinget?

Teie tööandja võib anda teile vägagi väljakutset pakkuvaid ülesandeid, kuid kui need ei tundu teile üldse mõistlikud, siis võib teid tabada tülpimus. Ja isegi, kui töö iseenesest töötajale sobib, võib ikkagi tekkida probleeme, kui seda ei saa teha nii hästi, kui sooviks, kas siis ülemäärase bürokraatia, pidevate vahelesegamiste või sotsiaalsete lahkhelide tõttu.

Mõnikord on küsimus selles, et mitte tööülesandeid ei peaks muutma, vaid muutma peaks pigem töötingimusi ning suurendama töötajate võimalusi ise otsustada, kuidas ja kus oma ülesandeid täita.

Sageli tülpimuse all kannatavad töötajad räägivad, et neil ei ole mingit tahtmist tööle minna ning neil on raske tööd alustada, isegi kui tööd on vähe. Inimesi tabavad erinevad füüsilised vaevused, näiteks väsimus või peavalu. Ka töökoha vahetamise mõtted kerkivad silmatorkavamalt esile.

Harju juhib tähelepanu ka sellele, et sisukat tööd ei peaks antama mitte ainult kõrgemalt poolt, vaid töötaja peaks ise looma endale meelepärase suhte oma tööga.

«Inimesed peaksid ise võtma senisest suurema vastutuse oma tööalase heaolu eest ning organisatsioonid peaksid võimaldama töötajatel neile sobivaid muudatusi teha,» ütleb Harju.

Tülpimus võib tunda anda isegi valuna

Vahetevahel oleks hea järele mõelda, mis teid huvitab. «Sageli võivad huvid tööelu jooksul muutuda. Mõnikord on küsimus selles, et mitte ülesandeid ei peaks muutma, vaid pigem tingimusi, kus tööd tehakse, näiteks suurendades töötaja võimalusi ise otsustada, kuidas ja kus oma ülesandeid täita. Loomulikult on enamasti vaja sellised muudatused juhiga läbi arutada. Kui tunnete, et ei saa oma praeguse tööga midagi rahuldavat ette võtta, võib olla aeg vaadata uute väljakutsete poole,» rõhutab Harju.

Sisukat tööd ei peaks antama mitte ainult kõrgemalt poolt, vaid töötaja saab ka ise luua oma tööga meelepärase suhte.

Samuti on hea hinnata enda tüdimuse talumise võimet. Üllataval kombel tajutakse tüdimust sageli valuna. Näiteks ajakirjas Science avaldatud uuringust selgus, et katsealused olid nõus pigem saama kergeid elektrilööke, kui olema 15 minutit üksi oma igavate mõtetega.

Teisalt toidab igavus loovust

Igavuse eest ei tohiks aga pidevalt põgeneda, sest uuringud on näidanud, et sellel on ka hea külg: parimal juhul toetab igavus loovust ning probleemide lahendamise võimet. Seda seletatakse asjaoluga, et igavledes on võimalik oma mõtetes ekselda ning unistada.

Lancashire'i ülikooli avaldatud uuringus täitsid katseisikud tõeliselt igavat ülesannet, sorteerides ükshaaval värvi järgi ube. Teine rühm tegi samal ajal huvitavat käsitööd.

Hiljem pidid katsealused leidma viivitusele sellise ettekäände, mis ei seaks kedagi halba valgusesse. Igavat ülesannet täitnud inimestel tekkis rohkem ja paremaid ideid kui kontrollgrupil.

Püüame igavust peletada

Tänapäeval pakuvad eriti nutiseadmed hõlpsat pääsemist igapäevaelu monotoonsusest, kuid need muutuvad kergesti osaks probleemist. «Me püüame hävitada igavuse, kuid seda tehes oleme tegelikult igavusele rohkem altid, sest iga kord, kui võtame telefoni välja, ei lase me oma meelt hulkuma ja leidma ise lahendust meid vaevavale probleemile,» ütleb ajakirjas Time Lancashire’i ülikoolis toimunud katseid juhtinud psühholoog Sandi Mann.