Rasvunute osakaal on 30 aastaga kolmekordistunud

vaba turg toob suurema rasvumise

FOTO: SCANPIX

Rasvumine võib olla üks vaba kaubanduspoliitika soovimatuid kõrvalmõjusid, vahendab Novaator värsket uuringut.

«Kaubanduse liberaliseerimine algas 1980ndatel ning see on kaudselt soosinud rahvusvahelisi toitlustuskette, mille tulemusel võib täheldada rasvunute osakaalu kolme- või isegi neljakordistumist. Seda kasvu ei saa selgitada ühegi bioloogilise, geneetilise, psühholoogilise ega ühiskonnatasandi teguriga, selgituseks saab olla ainult globaalne muutus,» märkis uuringu autor Roberto De Vogli Michigani ülikoolist.

Ameerika teadlased analüüsisid 26 kõrgelt arenenud majandusega riigi puhul andmeid, kui palju on eri riikides 100 000 elaniku kohta Subway keti võileivarestorane ning palju on täiskasvanute hulgas rasvunuid. Rasvunuks loeti selles uuringus need, kelle kehamassiindeks oli üle 30.

Selgus, et riikides, kus on elaniku kohta rohkem kiirtoidukohti, on rasvunute osakaal elanikkonnas palju suurem kui riikides, kus kiirtoidukohtade arv elaniku kohta on väiksem.

«See ei ole juhus, et suurima rasvunute osakaalu ja kiirtoidukohtade suhtarvuga riigid on ka suurima turuvabadusega, nagu USA, Suurbritannia, Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanada,» ütles De Vogli. Nende riikide vastandiks on rohkem reguleeritud ja suuremate kauplemispiirangutega riigid, näiteks Jaapan ja Norra.

Ajakirjas Critical Public Health ilmunud uuringu järgi on USAs 7,52 ning Kanadas 7,43 Subway kiirtoidurestorani 100 000 elaniku kohta. USAs on uuringu andmetel rasvunud umbes kolmandik ning Kanadas natukene alla veerandi elanikkonnast.

Võrdluseks võib võtta Jaapani ja Norra, kus on vastavalt 0,13 ja 0,19 selle keti kiirtoidukohta 100 000 elaniku kohta. Jaapanis on rasvunuid umbes 3 ning Norras umbes 6 protsenti.

Kiirtoidukohtade arvu ja rasvumise vaheline seos ei sõltu seejuures sissetuleku suurusest, sissetulekute ebavõrdsusest, linnastumisest, sõidukite arvust, internetikasutusest elaniku kohta ega teistest sarnastest teguritest.
De Vogli sõnul ei arvesta uuringud sageli rasvumisepideemia taga olevate globaalsete turujõududega.

«Avalik arutelu keskendub liigselt inimeste geneetilisele eripärale ja teistele individuaalsetele teguritele ning märkamata jäävad ühiskonnas valitsevad globaalsed jõud, mis üleilmselt inimeste käitumist mõjutavad. Kui vaadata rasvumise trende ajas, siis need on šokeerivad,» märkis De Vogli.

Tagasi üles