Õpetus, kuidas lapse peale mitte karjuda - selle asemel tee hoopis nii!

Koolitükkide tegemine paneb paljud lapsevanemad proovile.

FOTO: Shutterstock

Füüsiline vägivald on täiesti mõeldamatu. Aga karjumine? Iga vanem paraku tõstab oma lapse peale mingil ajahetkel häält. Kui halvasti see lapsele mõjuda võib?

Tuleb välja, et lapse peale karjumine mõjub talle väga halvasti, sest see tõstab stressihormooni ja põhjustab muutuseid väikeses inimajus, kirjutab Huffington Post. Karjumine võib lõpuks osutuda tühipaljaks karjumiseks, mitte lapse tegevuse peatamiseks. Pealegi ei meeldi ühelegi vanemale karjuda.
 
Mida siis ette võtta, kui lapse peale karjumisest on saanud harjumus? Mida teha, et ta sind päriselt ka kuulaks?
 
Siin on eksperdi 5 näpunäidet:
 
1. Esiteks, karjumisel on suur vahe: sa kas kaitsed teda või karjud läbi viha
 
«Viha on emotsioon, mis on loodud käitumise muutmiseks,» ütleb psühhiaater ja arst doktor Joseph Shrand. «Mõnikord karjume lapse peale, et teda kaitsta ja see on teistmoodi karjumine. See on äratus. Sa tõstad oma häält lapse peale, et teda hoiatada ohu eest,» jätkab doktor.
 
2. Kui tunned tungi vihast karjuda, koputa endale otsaesisele
 
Tundub päris veider alternatiiv olevat? «Viha tuleb limbilisest süsteemist, mis on aju iidne, emotsionaalne osa,» ütleb Shrand. Ta ütleb, et mõtlevam, ratsionaalsem ajuosa on eesajukoor, mis aitab mõõdukaid otsuseid langetada ja kuidas sotsiaalselt käituda. See ala asub täpselt otsaesisel
 
Karjuma hakkamise tungi ajal pane lihtsalt käsi otsaesisele - kasvõi sekundiks või kaheks - ning hinga sisse ja välja, kuni tunned, et hakkad rahunema. Seejärel küsi endalt, mida sa tegelikult järgmisena teha ja näha tahad, miks oled vihane. See kiire analüüs aitab meelde tuletada, et tahad rohkem ratsionaalsemat lahendust.
 
3. Kaaguta nagu kana
 
Sotsiaaltöötaja Carla Naumburg soovitab karjumise aternatiiviks sõna otseses mõttes hetkeks paus võtta ja midagi muud teha. Hinga vaikselt sisse ja välja, ole vaikne, hüppa üles ja alla ja heida kasvõi pikali, et end maandada. Valik on ka täiesti tobedaks muutuda: hakka kana kaagutamist järele tegema - igasugune muu tegevus aitab negatiivset energiat välja saada, selle asemel, et teravalt kahjulikke asju öelda. Tobedate asjade tegemine võib kogu olukorra hoopis lõbusaks muuta ja barjääri murda.
 
4. Kõnele konkreetsel õpetaval toonil
 
Oma laste peale mitte karjumine ei tähenda, et sa laseksid neil teha kõike, mida nad soovivad. Lapsega tuleb rääkida rahulikul ja kindlal toonil. 
 
Kui karjud lapse peale, keskendub ta pigem su vihale ja vähem olulisele õppetunnile, mida talle edastada püüad. Kasuta autoriteetset häält nagu õpetaja klassi ees, sest nii on palju tõhusam.
 
5. Pidevalt asjade kordamine ei tähenda, et oleksid lapsevanemana läbi kukkunud
 
Pidev kordamine tähendab, et teed oma tööd - lapsevanema roll on käituda nagu tema otsmikusagar, sest see pole tal veel täielikult välja arenenud. Neil on vaja kuulda teatud asju korduvalt ja korduvalt, kuni need kinnistuvad.
 
See ei tähenda sugugi, et teeksid lapsevanemana halba tööd, vaid hoopis kordad õppetunde, mis lapse arengule vajalik. Oluline on teada, et suure tõenäosusega võib karjumise hetki veelgi tulla - meil kõigil tuleb. 
 
Kui kasvatad last, kellel peale pole kordagi häält tõstetud, on asjad samuti kehvasti. Oletame, et sina pole oma lapse peale kunagi häält tõstnud, aga seda juhtub tegema treener või õpetaja, siis murdub ta täielikult. Kui tunned end oma käitumise pärast halvasti, lihtsalt vabanda tema ees, seleta lahti ja ära karista end selle eest, kui karjumine kipub korduma.