Pulmakorraldajate jubedad meenutused: hilinev preester, koonerdajast pruut ja kingadraama

Elis Vaiksaar
, Sõbranna.ee reporter
Copy
Foto: Shutterstock

Pulmad on inimeste elus üks olulisemaid sündmusi. Enamasti avavad meeleoluka pulmapeo ebaõnnestunud stsenaariumeid pruutpaarid. Sel korral räägivad pulmakorraldajad, millega on pidanud pulmi korraldades silmitsi seisma.

Hilinev preester

Pruudi hilinemine pulma on üsnagi tavapärane. Ühte pulma jäi hiljaks hoopiski kirikuõpetaja.

«Käes oli imeilus pulmapäev ja kõik külalised ning pruutpaar olid juba saabunud kiriku juurde. Soovisime pruudiga kiire ülevaate teha, et kõik tseremooniaks valmis oleks. Järsku avastasime, et kiriku uksed olid kinni ning preestrit ei olnud kusagil. Helistasime talle ning selgus, et preester oli unustanud endale muudetud tseremoonia kellaaja kirja panna. Seega otsustas kohale tulla tunni hiljem. Nii me siis ootasime kogu seltskonnaga rõõmsalt kiriku ümber. Mõned inimesed võtsid kirikuaias isegi päikest, sest sooja oli üle 30 kraadi,» meenutab Stockholmis pulmakorraldajana töötav Alice.

Koonerdav pruut

«Sattusin korraldama pulma, kus katastroof saabus alles pärast pulmi. Kuna tegemist oli mulle tuttava pruutpaariga, siis otsustasime, et lõpliku arve esitan neile pärast peo toimumist. Mõeldud, tehtud. Kui pulmad olid läbi saanud ning neile arve esitasin, pidi pruut šoki saama selle peale, et lisasin arvele kasutatud dekoratsioonide hinna. Ta ei saanud aru, miks tema peab maksma oma pulmas üleval olnud dekoratsioonide eest, mille ta ise välja valis. Ta oli nii vihane, et nõudis arve täies mahus tühistamist ning pöördus ka oma perekonnaadvokaadi poole, kes talle selgeks tegi, et tal ei ole õigus midagi nõuda,» räägib Berliinis töötav pulmakorraldaja Catlyn.

Paar ei tasunud rendipinna arvet

«Saime pruutpaariga kenasti enne pulmi kõik vajalikud ostud tehtud ning otsustasime hiljem juurde tulnud kulutused eraldi arvena teha. Kokkuleppeliselt pidi pruutpaar tasuma peopaiga rendi eest omanikele ise. Kuna minule laekuma pidanud tasud tulid õigeaegselt, ei tekkinud kordagi kahtlust, et rendipinna tasumisega probleeme tekib. Enne tseremoonia algust suundusin peokoha vastuvõttu, et makstud arvetes täiesti kindel olla. Siis selgus aga tõsiasi, et paar oli maksnud täpselt pool arvet kuigi ruumide rentimise lepingus oli kirjas, et nad ei ava peo alguseks uksi enne, kui on tasutud 100% ettemaksu,» meenutab pulmakorraldaja Sherily.

«Koha omanikud keeldusid tseremooniaks uksi avamast nii kaua, kuniks pruutpaar neile sularahas puuduoleva raha ära olid maksnud. Peigmehe vanem vend üritas sugulaste käest võimalikult palju raha kokku laenata, kuid oli ilmselge, et nad ei saanud seda summat siiski kokku. Pruutpaari saabudes kohtusid peigmees, tema vend ning minu assistent peopaiga mänedžeriga. Nad pakkusid välja isegi, et võiksid toimumispaiga heaks puuduoleva summa eest töötada. Mänedžer oli sellega nõus ning pulmad said peetud siiski plaanipäraselt. Kui kõik plaanid paika olid loksunud, siis rikkusin oma tööreegleid ning lubasin endale ühe kange kokteili närvide rahustuseks. Pärast pidu koristasid peigmees, tema vend ning minu assistent kõik peo käigus kasutatud ruumid ära. »

Nuttev ämm rikkus pruutpaari esimese tantsu

Londoni pulmakorraldaja Christel meenutab: «Pulmad sujusid suurepäraselt täpselt pruutpaari esimese tantsuni, mil peigmehe ema otsustas täiesti ohjeldamatult nutma hakata. Kuigi oli saanud juba terve saali tähelepanu, otsustas ta lisaks püsti tõusta ning peigmeest keset tantsu «röövima» minna, surudes end paari vahele ja lükates pruuti eemale, et oma pojaga veel «viimast korda» tantsida. Kui tema abikaasa ja pruudi isa märatsevat ämma tantsuplatsilt ära vedama läksid, oli vaatepilt ämma näos katastroofiline - ripsmedušš oli valgunud põskedele nagu puujuured, nina ning suu olid tatti täis, silmad punased nagu deemonil ja tema kahekordne lõug värises nagu haavaleht. Seda oli valus vaadata..»

Vannituppa lukustatud purjus külaline

Madridis töötav pulmakorraldaja Serena meenutab õudusega tema korraldatud pulmas vannituppa kinni jäänud purjus külalist ja sellega tekkinud poleemikat.

«Korraldasime pruutpaari soovil pulmi vanas lossis, kus uksed oli pärit 1920. aastatest. Üks purjus pulmakülaline oli end vannitoa põrandale magama sättinud ning sellest tekkis kohutav paanika. Maja poolt ei olnud mulle ega pruutpaarile antud vannitoa varuvõtit, et ust avada ning pidime selle lahti muukima. Paljud purjakil külalised hakkasid «päästmisaktsiooni» eemalt filmima ja pildistama ning sellest tekkis täielik skandaal. Õnneks oli pruutpaar väga mõistev ning aitasid probleemile lahendust leida nii ust muukides kui ka külalisi sõnadega ohjeldades.»

Paljasjalgne pruut ja hilinenud tseremoonia

Viinis töötav pulmakorraldaja Lisa meenutab olukorda, mil pruut oli unustanud oma kingad koju, mis asus 100 km kaugusel peopaigast.

«Meil oli pulmapäev põhimõtteliselt minuti täpsusega planeeritud. Kolmveerand tundi enne tseremoonia algust algas täielik paanika, kui pruutneitsi tuli nuttes minu juurde ning ütles, et pruut oli oma kingad maha unustanud. Läksin koheselt pruudi juurde ja üritasin talle seletada, et mitte keegi ei pane tähele, kui ta tseremoonial ilma kingadeta on. Selle peale raius ta mulle vastu, et tal on tingimata neid kingi vaja. Nii sõitiski pruudi onu pruutpaari koju kingade järele, tänu millele viibis tseremoonia algus kaks ja pool tundi! Üritasime jätkuvalt pruuti veenda tseremooniat ilma kingadeta alustama, kuid ta jäi endale kindlaks kuniks maha unustatud kingad kohale jõudsid.»

Õuduste pruutneitsi

«Ühes pulmas tahtis pruutneitsi kontrollida kõiki pulmas tehtavaid ametlikke fotosid. Kontrolli käigus õpetas peafotograafile, kuidas ta peaks oma tööd tegema. Samuti sõimas toitlustajaid tordi hilinemise tõttu, kuigi nad ei olnud torti valmistava pagariäriga seotud,» meenutas õudusega Sharon, kes töötab pulmakorraldajana Brüsselis.

«Hiljem mõnitas see sama pruutneitsi ka teist pruutneitsit, kuidas too oleks pidanud alla võtma, et oma kleiti paremini sisse mahtuda, kuigi kleidid olidki õmmeldud väga ümber oleva lõikega. Samuti terroriseeris kõiki pulmas osalenud inimesi terve päeva vältel ning suutis lõpuks oma suhtumisega pruudi nii kaugele viia, et pruut palus tal enneaegselt peolt lahkuda.»

Segaduses pruutpaar ei suutnud pulma värviskeemis kokku leppida ning tühistasid pulmad

«Ühel päeval tuli minu kontorisse imetore pruutpaar, kellel oli väga selge nägemus pulmapäeva suhtes. Kõik sujus täpselt nii kaua imeliselt, kuni jõudsime aruteluga pulma värviskeemi kokku leppimiseni. Näitasime omalt poolt varem paika pandud skeeme erinevate värvide suhtes eesmärgil, et nad saaksid vajadusel igast skeemist midagi välja valida. Pruut võttis need kõik enda ette ning hakkas valimise asemel mittesobivaid kõva häälselt välja noppima,» meenutab pulmakorraldaja Michel Kanadast.

«Vähe sellest, et meie skeemid kriitikat said, muutus pruutpaar ka minu ja mu kolleegi suhtes vägagi sõnakaks. Peigmehele vesti valides saime teada, et oleme maitsetud hilpharakad, kellel puudub igasugune normaalne nägemus pruutpaari välimuse osas. Ühel hetkel tõusis peigmees püsti ning lajatas kogu kontoris viibivale seltskonnale, et kuna nad ei suuda isegi värviskeemi ja vestide osas kokku leppida, oleks parem kui pulmad üldse ära jääksid. Seejärel kõndis mees uksest välja ja suundus autosse. Pruut hakkas lahinal nutma ja kui püüdsime teda lohutada, siis jooksis ka tema uksest välja ning me ei näinud seda paari enam mitte kunagi.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles