Eurolaulu Raadio

Raseduse katkemise valu: «Olin justkui juba ema, aga siis purunes kõik kildudeks...»

Foto on illustratiivne

FOTO: Shutterstock

Uuringu kohaselt tekib kolmandik naistel raseduse algstaadiumis katkemine. Alljärgnevas toome teile lugemiseks naiste lood, kes on selle kurva tee läbi käima, vahendab The Guardian.

«Sain neli kuud enne oma pulmi teada, et mul on emakaväline rasedus. Arstid pidid raseduse katkestama ja lisaks kaotasin munajuha. Arvan, et inimestel on raske mõista, mida tähendab nii varases staadiumis raseduse katkemine. Raseduse katkemise puhul kasutatakse tihti termineid nagu «rakkude kimp» ja «mitte elujõuline rasedus». Mu süda laguneb igakord kildudeks, kui mõtlen, mis tunne oli rase olla. Kui arstide jaoks tähendas see vaid «rakkude kimpu» ja «mitte elujõulist rasedust», oli see minu jaoks raseduse unistus. See murrab alati mu südame ja seda tunnet mõistavad vaid need, kes on kogenud raseduse katkemist,» Nicole, 33

«Pärast 14 nädala pikkuse raseduse katkemist pidin nädala ootama, et loode välja võetakse. Mäletan, kuidas käisin päevas vähemalt viis korda pikalt dušši all, teinekord rohkemgi, sest tundsin end nii vastikult.

Hiljem hakkasin nägema õudusunenägusid ja küsisin endalt pidevalt, kas mind karistatakse millegi eest, sest olin nii kaua end raseduse eest hoidnud. Kõik ütlesid mulle, et pole hullu ja küll ma uuesti rasedaks jään. Nad ütlesid umbes, et: «Mis siis, et sa lapse kaotasid, küll sünnivad uued.» Pole oluline, et ta polnud tehniliselt laps, vaid lihtsalt rakkude kogum – see oli minu laps ja nüüd teda enam polnud. Peale seda ma isegi ei taha enam mõelda rasestumise peale. Õnneks mu abikaasal (mitte sündimata lapse isa) pole ka lapsi, aga elan lapsekaotuse leina iga päev üle,» Bibi, 40

«Mu partner ja mina leiname taga kedagi, keda meil kunagi polnud. Ma kogen peaaegu iga päev äärmist kurbust ja pettumust ning olen pidanud lahkuma ruumist, kus keegi on beebiga, sest kardan ärrituda. Me ei käinud pärast raseduse katkemist teraapias, aga saime tuge ühelt veebilehelt.

Pärast raseduse katkemist sain ämmaemandalt 12-nädala ultraheli kirja ja telefonikõne, mis oli juba varasemalt broneeritud. See kõik laastas mind veelgi, ajas segadusse ja tekitas ärritust. Esitasime kohalikku kliinikusse ametliku kaebuse. Võime ainult loota, et nad teevad teiste sama saatusega naiste jaoks muudatusi,» Kat, 32

«Oleme proovinud seitse aastat last saada ja selle aja jooksul kogenud kuus raseduse katkemist – kõik enne 11-ndat rasedusnädalat. See on minu ja abikaasa vaimsele tervisele tohutut mõju avaldanud. See on nagu Ameerika mägedel olemine. On päevi, mil tunneme end positiivselt, samas on päevi, mil tulevik näib sünge.

Mõne raseduse katkemise korral kogesin suurt ärevust. See sarnanes sünnitusjärgsele depressioonile, ainult, et last polnud. See on minu ja abikaasa jaoks olnud pikk teekond. Tema ärevus ja depressioon tekkisid hiljem, sest ta oli kõigepealt ametis minu toetamisega. Me oleme palju toetust ka oma peredelt saanud. Vaimse tervise toetus oli aga praktiliselt olematu.

Saame praegu Hispaania viljakuse kliinikus ravi ja loodame peagi esimese lapse saada. Kogetud kaotus aga ei unune iial,» Liz, 35