Tegelik põhjus, miks osad inimesed toidu mälumise heli jälestavad

FOTO: Shutterstock

Hea uudis: kui sa ei vihka raske hingamise ja supi luristamise heli, oled suure tõenäosusega suhteliselt hea vaimse tervise juures, kirjutab The Healthy.

Ajab harja ikka punaseks küll, kui keegi su kõrval valjult nätsu matsutab või sügavalt hingab? Tuleb välja, et sa pole ainus ja sellele on suisa teaduslik põhjus.

Seda nimetatakse aju kõrvalekaldeks, kui söömine, nätsutamine, vali hingamine või isegi pastaka klõpsutamine su närvi ajab.

Teadlased tõid 2001 aastal välja sellise sisundi nimetuse nagu misofoonia. Misofoonia all kannatavatel inimestel vallandavad teatud helid negatiivseid emotsioone, mõtteid või füüsilisi reaktsioone.

Ameerika Newcastle'i ülikooli teadlased uurisid misofooniaga inimesi ja mängisid neile erinevaid helisid. Samal ajal jälgiti aju reageeringut. Helid olid kas neutraalsed (nagu vihm või veekeetmine), ebameeldivad (laps nutab või inimene karjub) või ärritavad helid (hingamise või söömise helid).

Teadlased märkasid väga olulisi muudatusi, kui vallandati "päästikuheli". Selgub, et misofooniat põdevatel inimestel on aju veidi teisiti arenenud ja seetõttu toimubki vastav emotsioon. Lisaks ärritusele põhjustavad need helid ka higistamist ja südame löögisageduse tõusmist.

«Ma loodan, et rahustab kannatajaid,» ütleb kognitiivse neuroloogia professor Tim Griffiths, kes oli tulemuste üle väga üllatunud. Ka Newcasle'i ülikooli neuroteaduse instituudi dr. Sukhbinder Kumar nõustub. «Paljudele misofooniaga inimestele on see teretulnud uudis, kuna tõestasime, et kannatanute aju struktuur on teiste omast erinev. See uuring demonstreerib aju kriitilisi muutusi täiendava tõendusmaterjalina, veenmaks skeptilist meditsiiniringkonda, et see tõesti on häire.»