Uskumatu lugu! ⟩ Vene toitumisteadlane põhjendab, miks peaks vorsti sööma

FOTO: Shutterstock

Toitumisnõuandeid tuleb uksest ja aknast. Mõni uudis ütleb, et päevas tuleks süüa kindlasti muna, teine uuring aga viitab, et üleliigne muna söömine on kahjulik. Ja siis on uudiseid, mis oma jaburuses ajavad suisa muigama.

Nii vahendab Pravda.ru Venemaa toitumisteadlase Nurja Dianova nõuandeid selle kohta, miks ja kui palju tuleks vorsti süüa. «Vorsti peamine kasulik omadus on see, et see tekitab täiskõhutunnet,» ütleb dietoloog ja lisab, et vorst aitab dieeti mitmekesistada.

Muidugi leidub vorstis – näiteks doktorivorstis – lisaks sealihale veel loomaliha, muna ja teisi komponente, mis vähendavad lihatoote hinda. Samas on vorstis vähem valke kui lihas.

Dianova soovitab vorsti süüa vaid hommikuti ja päevas mitte rohkem kui 15 grammi. Ka soovitab ta vältida suitsuvorsti, kuna see stimuleerib näljatunnet ja tekitab isu.

Kokandussait Italian Barrel paneb inimestele südamele, et vorstid pole kindlasti mingi tervisetoit ning neid ei tohiks tõesti palju tarbida, samas leidub vorstideski omajagu vitamiine ja mineraale, mis käivad tervisliku dieedi juurde. Ameerika Ühendriikide toidu- ja veterinaarameti juhiste kohaselt sisaldub pooles tassitäies Chorizo vorstis 13,6 grammi valku, 25,1 grammi rasva, 19 mg kaltsiumi, 1,41 mg rauda, 20 mg magneesiumi, 308 mg kaaliumi, 1,6 mg tsinki, 788 mg soola ja väiksemal hulgal teisi vitamiine ja mineraale.

Vorstides pole üldiselt suhkrut või süsivesikuid, seega on tegemist hea toiduvalikuga diabeedihaigetele ning olenemata dieedist leiad sa kindlasti sobiva vorsti, mida süüa – kui teed seda mõõdukalt. Meeles tuleb pidada, et suurimaks ohukohaks on vorstides leiduvad rasvad ja sool, mis võivad liigse tarbimise korral põhjustada mitmeid tervisehädasid.

Tervislikuma alternatiivina võid proovida praadimise asemel vorste blanšeerida või valmistada ahjus, samuti aitab ise vorstide valmistamine kontrollida, kui palju need lõppeks liha sisaldavad.