Nähtamatu vaenlane, mis närib meie keskendumisvõimet

FOTO: Shutterstock

Mitmed uuringud on kinnitanud mürasaaste seost erinevate terviseprobleemidega, lisaks mõjub vali ja vahelduv müra halvasti ka kognitiivsele jõudlusele.  Inimeste elustiil seevastu linnastub ning vaikusest on saamas luksus. Kuidas võib taustmüra kahjustada meie igapäevast produktiivsust ning milline on muusika mõju meie keskendumisvõimele?

Müraga tegelikult ei harju

Lennuki- ja liiklusmüra on ebameeldivused, millega loodame ühel hetkel harjuda ja need unustada. Paraku viitavad mitmed uuringud sellele, et kohanemine võib olla kõigest meelepete ja negatiivne mõju avaldub isegi siis, kui me enam heli ennast ei teadvusta. Näiteks Müncheni lennujaama asukohavahetus üheksakümnendatel mõjus märgatavalt läheduses asuvate kooliõpilaste hinnetele. Õppurite hinded tõusid koolis, mille lähedusest lennujaam minema kolis, samas lennujaama uue asukoha lähistel asuva kooli õpilaste hinded langesid. Sarnaseid seoseid on leitud ka New Yorgi koolide puhul, mis asetsevad metroorööbaste vahetus läheduses. Kui leiate, et teie igapäevast keskkonda mõjutab mingi konstantne müraallikas, siis tasub mõelda: kas see võib pikemas perspektiivis häirida keskendumisvõimet ning produktiivsust?

Kõne segab süvenemist

Avatud kontorite puhul on üsnagi tavapärane, et pakilisi asju arutatakse üle ruumi. Esmapilgul kahjutuna näiv tegevus võib regulaarselt esinedes pärssida kõigi ruumis viibijate produktiivsust. Kui suur on sellest tingitud produktiivsuse kadu, sõltub töö olemusest. Loominguliste ülesannete puhul, nagu kirjutamine või programmeerimine, mis nõuavad materjali süvenemist, võib paar lauset kolleegide vahel märkimisväärselt pärssida töö tegemist. Uuringud näitavad, et mida arusaadavam on kõneldud tekst, seda rohkem see süvenemist takistab. Sama seaduspära kehtib ka laulusõnade puhul.

Teatav müra või muusika võib soodustada keskendumist ning tõsta produktiivsust

Mõõdukas helifoon võib seevastu isegi parandada keskendumisvõimet. Kui kontoris või kodus töötab näiteks konditsioneer või külmkapp, võib selle rütmiline heli teatud juhtudel süvenemisele isegi kaasa aidata, sest totaalses vaikuses võivad väljast kostvad helid häirida rohkem. Selliseid keskendumist soosivaid taustahelisid nimetatakse valgeks müraks. Valge müra fenomenist on kinni haaranud ka mitmed tehnoloogiaarendajad ja tänaseks on äpipoed tulvil programmidest, mis pakuvad lugematul arvul lindistusi nii magamiseks kui ka töötamiseks. Samuti on leitud, et instrumentaalmuusika kuulamine võib keskendumisvõimele positiivselt mõjuda.

See, millist mõju avaldab muusika kuulamine keskendumisele, sõltub indiviidist. Näiteks muusikaharidusega inimeste puhul, kes tajuvad kuulatus rohkem nüansse, võib see hoopis keskendumist segada ning mõtte mujale viia. Siiski üldjoontes soovitavad eksperdid loomingulisust nõudvate tegevuste puhul kuulata lihtsamakoelist ja väiksemate variatsioonidega muusikat. Korduva olemusega tegevuste jaoks, nagu andmete sisestamine või füüsilised tööd, on seevastu parem kuulata nüansirikast ja tempokamat muusikat, mis aitab ärksana hoida.

Müra neutraliseeriv tehnoloogia areneb kiiresti

Kui mürarikkast keskkonnast lahkumine pole sageli võimalik, siis kaasaegse tehnoloogia abil saab soovimatuid mõjusid vähendada. Tänaseks kättesaadav aktiivne mürasummutustehnoloogia (ANC) analüüsib keskkonnahelisid ja väljastab algse heli suhtes sama amplituudiga, kuid vastassuunalise helilaine nõnda müra neutraliseerides. See tehnoloogia on juba aastaid olnud saadaval suurtes ülepeakõrvaklappides, kuid need on kohmakad ning ei sobi kasutamiseks igas olukorras ja igaühele – lisaks on neid küllaltki ebamugav kaasas kanda.

Tehnoloogia arenedes suudavad müra summutada ka väiksed juhtmevabad nööp-kõrvaklapid ning see pole ka üleliia kulukas luksus.

Avalikus ruumis tuleb püsida ettevaatlik

Samas tuleb rõhutada, et teatavates olukordades võib ümbritsevate helide tajumine olla elulise tähtsusega. Kindlasti ei tasu näiteks liikluses end ümbritsevast helifoonist välja lõigata, sest nii võib sattuda ohtu enda või teiste tervis. Kui jalakäijana ei pruugi sa märgata lähenevat autot, siis jalgratta või autoga sõites segab vali muusika juhi keskendumisvõimet ning tähelepanu, mis võib tekitada liiklus- ja eluohtlikke olukordi. Samamoodi ei ole otstarbekas oma kõrvu sulgeda näiteks lennujaamades või võõrlinna rongijaamades ja metroodes, kus igasuguseid avalikke teadaandeid tuleb hoolikalt jälgida.