Blogija Henry Jakobson: Jõulud näitavad, kas olen olnud oma lastele piisav isa

Peres loovad põhilise jõulutunde kolm pisipõnni.

FOTO: Henry Jakobson / Erakogu

Prisma kogus tuntud isadelt jõulumeenutusi, et teada saada, millised on jõulud isade vaatenurgast. Oma mõtteid jagab populaarne blogija ja kolme lapse isa Henry Jakobson, kelle sõnul toovad perre vaimustust jõuludest ja sellega kaasnevast eelkõige tema lapsed.

Henry tunneb, et temal jõulude ajal mingit erilist ülesannet peres ei ole. «Ma võtan jõulude ajal meelsasti kõrvaltvaataja rolli ja lasen sellel ajal hoopis oma lastel ennast erilistena tunda,» sõnab ta. Küll aga on ta väga tänulik vanaemadele, kes on suureks abiks jõulude ette valmistamisel ning võtnud selle tähtsa töö enda õlgadele. Seda selleks, et kõik lapsed jõulude ajal ikka lapsepõlvekodus tagasi oleksid ning ema valmistatud jõulutoitu nautida saaksid.

Jakobsonide pere jõulutraditsioone kirjeldavad tuled, küünlad, piparkoogid, päkapikud ja kingitused. «Meil on ilus traditsioon käia jõululaupäeval esivanemate haudadele küünlaid panemas, et anda märku - me pole teid unustatud.» Lisaks peetakse jõulude ajal meeles ka oma lähedasi ning sõpru ja proovitakse veeta võimalikult palju aega koos.

Üks tähtis ülesanne Henryl siiski jõulude ajal on. «Päkapikkude varustamine kõiksugu hea-paremaga on jäetud minu hooleks. Eile püüdsid lapsed süsteemi ära kasutada ja päkapikule tünga teha: tavapärase kolme sussi asemel oli kommiootel hoopis kuus. See trikk neil aga ei õnnestunud ning maistused leidsid tee ikka vaid õige arvu susside sisse.»

Uus võimalus jõulude nautimiseks

Henry tõdeb, et nii nagu ka mitmed muud ajad aastast, on jõulupühad muutunud perre pisikeste lisandumisel täiesti lastekeskseks. «Olles isa ja soovides oma lastele parimat võimalikku elu ning toredaid mälestusi, näeme me vaeva, et jõuluaeg oleks just pere noorimatele liikmetele eriline.» Ent Jakobsonide peres juhtub jõuluajal ka sekeldusi. Näiteks on olnud kordi, kus päkapikk magab sisse ega jõua oma öökohustusi täita, mistõttu tuleb Henryl lapsi susside piirkonnast senikaua eemale hoida, kuni olukord lahendatud saab.

Lapsepõlves ei olnud jõulud Henry peres erilisel kohal. «Istusime küll keskmisest pidulikuma laua taga ja vaatasime telerist jõulufilme, ent minu isa pidas oluliseks muid asju. See on ka üks põhjus, miks ma jõuluaega nüüd niivõrd suure naudinguga võtan, sest see kõik on ka minu jaoks tegelikult uus kogemus.»

Prisma uuris Henrylt ka seda, mida tema kõige paremaks jõulukingiks peab. Henry arvates on iga isa tänulik kõigi kinkide eest, mis on tehtud mõttega. «Kingitus ei peaks olema mingi hädapärane kilo mandariine, eeldades, et neid kulub pühade ajal nagunii. Kingiks sobib ka lihtsalt kallistus ja paar head sõna, ehk hoopis armas joonistus, kus issi on näiteks kujutatud kõhnemana kui tavaliselt. Üldiselt on aga jõulud minu jaoks nagu kokkuvõte, kas olen möödunud aastal oma lastele piisav ja olemas olnud.»