ÜRO eelkäija oli teatavasti Rahvasteliit, mis loodi pärast Esimest maailmasõda ja mille eesmärgiks oli edaspidi sõdu ära hoida. Pärast mitmeid suuri edulugusid, aga ka totaalset ebaõnnestumist, lõpetas see tegutsemise 1946. aastal. Praktiliselt viimane istung leidis aset 14. detsembril 1939.

Eesti oli Rahvasteliidu liige 22. septembrist 1921. Taotlus oli esitatud juba aasta varem, aga esimese hooga lükati see Euroopa suurriikide poolt tagasi. Liikmeks saanud Eesti ei moodustanud alalist esindust Genfis kuni 1931. aastani, alles siis sai esindajaks August Schmidt. Lisaks temale töötas Eesti esinduses ka nõunik, millist ametit pidas Johannes Kõdar.

Lisaks täiskogule, nõukogule ja alalisele sekretariaadile oli Rahvasteliidu kaks tähtsaimat allorganisatsiooni Alaline Rahvusvaheline Kohus ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Viimasel oli oma juhatus, üldkonverents ja sekretariaat. Tööorganisatsiooni parimateks saavutusteks tegutsetud aja jooksul sai keeld lisada värvidele pliid ning mitmete riikide veenmine kaheksatunnise tööpäeva ja 48-tunnise töönädala kehtestamiseks. Organisatsioon võitles ka lapstööjõu kasutamise lõpetamise ja naiste töötamisõiguse laiendamise eest.

Kommentaarid
Copy