Inimesed põhjendavad Murphy seadustega nii sassis armuelu, luhtunud töid kui ehitiste varisemist, kuid kas need seadused kehtivad tõesti alati?
Kas Murphy seadused kehtivad alati?
28. detsember 2011, 17:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pigem mitte. Murphy seaduste taha pugemine on ebateaduslik ning enamasti saab viltuminekuid vältida - nii on see Kanada uurijate väitel vähemalt inseneriteadustes, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Quebeci insener Franz Knoll kogus andmeid sildade, suurhoonete, staadionikatuste ja muude suurehitistega juhtunud õnnetuste kohta. Nende analüüsimisel jõudis ta järeldusele, et vead ja puudused tekivad peaaegu alati inimlike eksimuste tõttu. Olgu põhjuseks siis hajameelsus, suhtlemisel tekkivad arusaamatused või rumalus.
Enamasti tehakse saatuslik viga juba projekteerimisel, mõnikord ka konstruktsioonidetailide tootmisel või ehitustööde käigus.
Knolli sõnul pole inimesed nõus vigu tunnistama ning otsivad ettekäändeid. Selleks sobivad arvutimured, paharettide sekkumine või kasvõi vanad head Murphy seadused.
Uurija rõhutas, et teadusliku analüüsi abil on enamasti võimalik vigade teket välistada või vähemalt prognoosida nende esinemise tõenäosust. Kõige rohkem õnnetusi juhtub jätkuvalt inimlike eksimuste tõttu, seda ka looduskatastroofide ajal.
Hoonete ja sildade konstrueerimisel on inimfaktor eriti olulise tähtsusega. Ehitajatelt oodatakse võimalikult madala hinna eest ülihead tööd. Tähtajad lähenevad, puudujääke koguneb üha rohkem ning platsi asubki härra Murphy.
Knoll soovitas õnnetuste ennetamiseks jälgida kõikvõimalike nõuete täitmist ehituse valmimise kriitilistel etappidel.