GALERII JA VIDEO: andeka Nõmme noormehe käe all valmivad silmapaistva kujunduse ning detailirohkusega üllatavad eriilmelised jalanõud

Nõmmel elav ning TalTechis ärindust tudeeriv noormees Juhan Loorits särab erilise ande ning teotahtega, mille kombinatsioonis sünnivad põnevate kujunduste ja pilkupüüdvate detailidega ennenägematud meistriteosed – nimelt on noormees jalatsidisainer ja -meistrimees korraga.

Juhan on selle erakordse hobiga tegelenud juba aasta. Disain ja joonistamine on noormehele alati huvi pakkunud, kuid tõeline tegutsemispisik tabas teda ühe küllaltki omanäolise vaatepildi tunnistajaks jäädes.

«Olin Tartu Lõunakeskuses ja nägin seal kaheksaliikmelist noortekampa ja neil kõigil olid täpselt ühesugused ketsid jalas. Mõtlesin, et see ei ole ju normaalne, võiksime ju ikkagi üksteisest erineda.»

Youtube'is nähtud video jalatsite käsitsi valmistamisest innustas Juhanit veel enam ning seetõttu otsustas ta ise asja kätte võtta ja proovida.

«Ostsin Sepa turult odavad jalatsid, 15 eurot paar, ja proovisin neid ise värvida. Alguses ei teadnud ma tegelikult üldse, mida ma teen. Õiged meetodid omandasin töö käigus, ise katsetades ja õnnestudes ning ebaõnnestudes. Oleksin võinud tegelikult alguses rohkemgi eeltööd teha, kui jooksvalt juurde vaadata. Aga nii tuli suur osa mu teadmistest, kaasa arvatud see, et paberil võib disain hea välja näha, kuid jalatsi peal ja liikudes ei ole see isegi enam loogiline.»

Juhan pole ainus disainer-meister, kes eriilmeliste jalatsite loomise ja tootmisega tegeleb. Konkurentsi pakuvad Elise & Helen, kes samamoodi disainivad VANS ja NIKE ketse. Suuresti erineb aga meistrite signatuur: kui neidude eripäraks on loomamotiivid ja portreed, siis Juhani tunnuseks on abstraktsed mustrid. Noormehe sõnul on kõige ajakulukam osa tööst just uue mustri välja mõtlemine.

«Kui soovitakse tellida mõnda varasemat disaini, siis on hea ja lihtne, saan suures osas peast valmis teha. Samas ei ole ma ise päris rahul, kui teen midagi, mida olen varem juba teinud. Muudan ikka mingisuguse detaili ära, muidu on endal imelik. Uute disainide puhul on lisaks uudsusele ka see mure, et pilt peab jalatsile üldse sobima. Tihti on seda vaja jooksvalt ka muuta. Ka värvid peab väga hoolikalt läbi mõtlema, sest kõik alati ei pruugi klappida. Kui aga üks kord on ära tehtud, on selle võrra järgmine kord jälle lihtsam.»

Meistrimehe repertuaar ei ole aga sugugi piiratud vaid tema enda loodud kujundustega. Vägagi teretulnud on ka huvilised, kellel on oma disain juba olemas.

«Mulle meeldibki rohkem, kui keegi teab juba täpselt, millist jalatsit ja mustrit ta tahab. Siis on hästi lihtne. Mõnikord öeldakse lihtsalt, et tee midagi ägedat, aga see, mis on mulle äge, ei pruugi teisele üldse meeldida ja siis on hullult raske see õige ja sobiv lahendus leida.»

Milline tohutu töö aga läheb ühe jalatsipaari valmistamisesse? Kuigi disainid erinevad, on tööprotsess kõigil sama.

«Iga tellimuse puhul mulle kas tuuakse kindel jalatsipaar, mida soovitakse, et ma disainiks, või siis tellin ise paari. Seejärel võtan kõigepealt atsetooniga maha kaitsekihi, mis jalatsite värvi kaitseb. Siis teibin kinni kõik kohad, kuhu värv sattuda ei tohiks. Kui värv on airbrushiga (pihustiga ühendatud õhukompressor, mille abil saab kergesti ja ühtlaselt katta suurema osa pinnast) peale kantud, võtan teibid maha ning hakkan pintsliga detaile lisama. Kui kõik valmis, kannan peale akrüülkaitsevahendit. See on sama, mis jalatsitel enne disainimist oli, lõpus lihtsalt tuleb see uuesti peale kanda.»

Tööks vajalikke värve peab Juhan tellima USA-st. Just seal toodetakse jalatsite töötluseks õigeid värve ning kõik noore disaineri kasutuses olevad värvid on pärit tootjalt Angelus Paint. Värvipurgid ise on aga üsna kallid – väike 118-milliliitrine pudel võib värvist sõltuvalt maksta kuni 50 eurot. Värvikulu ühele paarile on iseenesest väike, nii koguselt kui ka rahalises mõttes. Muidugi mõjutab värvikulu ka disain ise – mida keerukam, seda suurem värvikulu. Spetsiifilised ja kallid tooted on aga hädavajalikud, et tagada kvaliteetne töötulemus ning lisaks väljapaistvale silmailule ka reaalselt vastupidavad jalanõud.

«Ilus asi, mis peab vastu vaid paar nädalat, ei ole ju lõpuks seda aja- ning rahakulu väärt. Kannan ka ise oma tehtud jalatseid just selleks, et näha, kui kaua nad vastu peavad ning kogemus näitab, et enne läheb katki jalats kui kujundus maha kuluma hakkab. Oleneb muidugi ka, kuidas kanda. Kui jalatsi nahk katki rebenema peaks, siis paratamatult saab kahjustada ka disain.»

Lisaks värvimis- ja viimistlusvahenditele on Juhanile suureks abiks ka šablooniprinter, mille abil saab noormees lihtsama vaevaga kanda jalatsitele ka keerukamaid ja detailsemaid elemente, näiteks mingisugust teksti.

Lühidalt kokku võttes näeb tööprotsess välja järgnev:

Ühe jalatsipaari valmimiseks kuluv aeg on küllaltki kõikuv – kõik oleneb peamiselt disaini keerukusest. On paare, mis valmivad 7-8 tunniga alates kujundusest kuni valmis tooteni, kuid mõni detailirikkam projekt võib nõuda ka lausa 30 tundi. Kuna Juhanit ootavad lisaks põnevil klientidele ka koolitunnid, on kõige võti tema sõnul ajaplaneerimine.

«Kui keegi tellib paari, siis on mul kaks nädalat aega selle ärasaatmiseni. Selle aja jooksul saan siis arvestada, millal tulen näiteks varem koju ja asja valmis teen. Tean ju, kui kaua mul ühe või teise paariga võiks minna.»

Noore disaineri sõnul aitas tal hoo sisse saada see, et tema hobi oli täiesti omanäoline ning vähe levinud.

«Alguses, kui mul oli ainult paar tuhat jälgijat, oli enamik neist välismaalaseid ning mulle tundus, et oleks palju lihtsam, kui suurem osa oleks ikkagi kodumaalt. Võtsin ühendust paari influenceriga, kelle abil sain oma jalatsitele rohkem tähelepanu tuua ja nii ta läks. Kõige olulisem on lõpuks see, et inimesed jälgivad mind sellepärast, et neile päriselt meeldib, mis ma teen ja nad tõesti tahaksid seda ka endale.»

Lisaks suunamudijatele teeb Juhan koostööd ka Converse Eesti ning Globalsoccerstore OÜ-ga.

Disaini eraldi pole Juhan kunagi õppinud, samuti pole ta käinud kunstikoolis, kuna eelistab omapäi tegutsemist ning joonistada ja kavandada just seda, mida ise soovib. Ka tema loominguline visioon ning töötahe on saanud alguse temast endast. Pühendades aega hobile, mis südant ja hinge soojendab, ei maksa sugugi imestada, kui aeg mõnikord tegutsedes hoopiski eest ära jookseb.

«Tuleb tõesti ette, et hakkan värvima ja ise mõtlen, et okei, teen ainult selle poole ära ja lähen magama. Aga samas on see selline aeg iseendale ja puhkus kõigest muust, mis ees ootab. Näiteks kontrolltöö varahommikul. Ei ole tavatu, et värvin koolipäeva eel öösel kella kolmeni jalatseid.»

Kooliajal võib ajaplaneerimine päris tihedaks kiskuda, eriti saabuval pühadehooajal.

«Eks see väsitab ikka vahel ära. Eriti, kui on korraga hulga tellimusi ning samal ajal tulevad veel eksamid koolis peale. Aga teisest küljest on see ületamatult hea tunne, kui ma olen järjekordse jalatsipaari oma kätega valmis teinud ja keegi veel tahab seda paari endale osta.»

Nagu loomeautoritel ikka, tuleb ka Juhanil vahel justkui tühi leht ette, millele ükski uus disain end visandama ei kipu. Sellega toimetulekuks on disaineril aga omad nipid.

«Kui ideed ei tule, siis sätin end arvuti ette ja hakkan lihtsalt mustreid ja ideid otsima. Kõik, mis meeldib, panen kirja ja sealt edasi lisanduvad juba ka spontaansed ideed. Nii et kui inspiratsioon peakski kaduma, võtan lihtsalt interneti lahti. Ma olen ka hästi valiv, igat disaini ei hakka ka tegema. See on ikkagi minu looming ning ennekõike pean ise olema rahul sellega, mille välja panen.»

Kuigi Juhan on alles aasta aega oma hobiga tegelenud, on talle selle ajaga kogunenud märkimisväärne jälgijaskond Instagramis, kus andekas jalatsidisainer kasutajanimega @wokecustoms oma loomingut esitleb ning mille kaudu kõik jalatsihuvilised temaga kõige kiiremini ühendust saavad.

«Instagramis on see hea, et kohe näed ära, kust klient pärit on. Umbes 45 protsenti minu tellijatest on pärit Eestist ja ülejäänud siis mujalt maailmast. Sellest ülejäänud 25 protsenti on USA-st. Novembri keskel saatsin näiteks ühe paari Indoneesiasse. Kõige esimene paar aga, mis ma välismaale saatsin, läks Kanadasse ja mul on see eriti eredalt meeles, sest mu klient filmis seda, kui ta neid jalatseid lahti pakkis ja oli lihtsalt nii lahe oma kätetööd kellegi teise ees näha.»

Ka tulevikuplaanid on Juhanil selgelt moedisainiga seotud. Lisaks jalatsitele huvitab noormeest ka riiete disainimine ning tema brändi signatuur, mis praegusestki loomingust selgelt ja säravalt esile kerkib, on kindlasti eripära.

«Ma teeksin riideid, mis lähevad kokku minu tehtud jalatsitega. Mulle endale tohutult meeldivad pealaest jalatallani kokkusobivad komplektid. Näiteks on riided ühe mustriga ning sama mustri triip jookseb jalatsi külje pealt üle. Mul on juba praegu loodud mõningaid riideid, mis sobivad teatud jalatsitega. Idee ongi selles, et sul jalatsite juurde ka täpselt sobiv pusa või püksid või mis iganes muu riietusese olemas.»

Algusajale tagasi vaadates raputab Juhan endale tuhka pähe, et sai pisut tormakalt ja läbimõtlematult alustatud.

«Alguses ei teadnud ma näiteks töövahendite korrashoiust suurt midagi. Ei puhastanud pihustit korralikult, siis see enam ei töötanud ja pidin uue ostma. Loopisin ikka raha tuulde küll. Jällegi, oleks pidanud rohkem eeltööd tegema. See ei olnud päris nii lihtne, et ostan nüüd jalatsid ja muudkui hakkan värvima.»

Küll aga oli töövahendid vaid mündi üks külg. Oma disainiga esimest korda välja astumine on raske ning esimene tagasiside, mida hakkaja meister võib kuulda, on hoopis soovimatu «aga mulle üldse ei meeldi». Juhani talent ning visioon on aga köitnud tuhandeid ning tema loomingute austajaskond on ainult kasvuteel.

«See on tegelikult suurepärane võimalus silma paista. Kui vaadata, milliseid tooteid meie ümber üha enam müüakse, siis tegelikult otsitakse just erilisi, isiksustatud asju, mis massist erineksid. Loometöö puhul on see hea, et kui üks minu disain ei meeldi, siis saab välja mõelda kohe järgmise. Käsitsi värvitud jalatsitele saab lisada nii palju detaile ja teha igast paarist midagi tõeliselt omanäolist.»

Tagasi üles