Suur uuring paljastas: just neid roogi söövad eestlased lõunaks enim

FOTO: Bruce Mars / Pexels

Kuidas sööb keskmine eestlane? Kuidas sööd sina – kas nii nagu teised või omamoodi? Sellele aitab valgust heita värske uuring.

Keskmine eestlane sööb vähemalt kolm korda päevas, kuid enamikul on ka harjumus süüa suupisteid toidukordade vahele, eriti lõuna- ja õhtusöögi vahel. Samas on uus trend tõusuteel – inimesed otsivad tervislikke alternatiive, et oma isusid rahuldada. See selgub  turu-uuringufirma Nielseni ja Nestle Balticu korraldatud suuremahulisest eestlaste toitumisharjumusi kaardistavast uuringust.

Küsitlusest selgus näiteks seda, et 16% eestlastest ei söö hommikusööki. Nendest kaks kolmandikku ei tee seda sellepärast, et ei tunne selleks vajadust. Ülejäänutel ei ole lihtsalt hommikuti aega. Hommikusöögi valmistamiseks kulutatakse keskmiselt 17 minutit. Nende seast, kes hommikust söövad, teevad 93% seda kodus. Hommikusöögi menüüsse kuulub peamiselt juust, muna (erineval kujul), leib ja vorst.

Suupisteid tarbitakse päeva jooksul erinevalt – näiteks hommiku- ja lõunasöögi vahele peamiselt kohvi ja puuvilju.

Lõunasööki süüakse rohkem – vaid 10% tunnistab, et nad ei söö lõunat. Neist omakorda pea pooled kinnitavad, et ei tunne selleks vajadust ja kolmandik ei leia lihtsalt aega, mistõttu kinnitavad nad keha päeva jooksul snäkke tarbides.

Enamik (68%) sööb lõunat väljaspool kodu, põhiliselt töö juures. Lõuna peale kulutatakse keskmiselt 6,10 eurot. Peamiselt süüakse suppi, pisut vähem praade (mis sisaldavad liha) ning köögivilju ja salatit. Noorema sihtrühma seas (18–25 aastat) koguvad populaarsust pastaroad. Lõunatoidu valmistamiseks kulub tööpäevadel keskmiselt 32 minutit ja puhkepäevadel 38.

Kõige populaarsem supp on peedisupp (47%), millele järgnevad kana- (38%) ja lihasupp (38%). Salatitest valmistatakse kõige enam juurviljasalatit (57%), sellele järgneb kartulisalat (29%). Populaarsust koguvad ka rohelised salatid (27%).

Lõuna- ja õhtusöögi vahele tarbitakse eelkõige juurvilju, šokolaadi ja muid suhkrutooteid. Eestlased söövad snäkina hilisõhtul kõige rohkem võileibu, liha, puuvilju ja maiustusi. Eraldi tuli uuringust välja, et 15% inimesi on harjunud õhtuti snäkkimise kõrvale õlut ja 11% veini jooma.

Õhtusöögi on oma menüüst välja jätnud ainult 3% vastanutest. Enamik ei tunne vajadust õhtul süüa ja kuuendik vastanutest tunnistas, et jõuavad söömiseks liiga hilja koju. Õhtusööki süüakse kodus: vaid 2% vastasid, et käivad regulaarselt väljas söömas ja kulutavad selleks keskmiselt 5,60 eurot. Populaarseim söök hilisel ajal on juurviljad ja salatid, sellele järgnevad traditsioonilised eesti praed ja lihatoidud. Kodus maksab toiduvalmistamine keskmisele eestlasele 16 eurot ja toitu valmistatakse üldjuhul ahjus.

Vaid üks neljandik vastanutest kinnitasid, et ei tarbi erinevaid suupisteid päeva jooksul. Snäkid on eriti tavapärased noorte vastajate seas. 73% vastanutest tunnistasid, et neil on päeva jooksul momente, kui nende käsi haarab mõne snäki järele. Puuviljad on kõige populaarsemad vahepalad – 80% suupistetest, mida tarbitakse hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi vahel, on puuviljad, millele järgnevad pähklid ja kuivatatud puuviljad, maiustused ning piimatooted (nende osakaal oli 30–40%).

Uuringus osales 1000 inimest, 18–60-aastased mehed ja naised.

Tagasi üles