11 müüti vallaliste kohta, mille teadus ümber lükkab

FOTO: Shutterstock

Küsi kelleltki, mida nad arvavad vallaliseks olemisest ja kindlasti kuuled tervet müriaadi stereotüüpe. Kui oled ise vallaline, on su sõpradel-tuttavatel kindlasti selle kohta midagi öelda. Vaata aga järele, mida on teadusel nende stereotüüpide kohta öelda.

Psychology Today toob meieni 11 levinumat vallaliste inimestega seonduvat stereotüüpi, mis on tegelikkusest aga valgusaastate kaugusel.

1. Vallalised on üksikud ja õnnetud ning sellest päästab neid vaid abiellumine.

Sotsiaaluuringud on tõestanud, et inimeste õnnetunne tõuseb küll abielludes, kuid seda vaid korraks ja just nimelt laulatuse ajaks. Pärast selle möödumist jätkavad nad sama õnnetus või õnnelikus seisus, nagu nad enne seda olid. Nii et tegelikult ei ole abielu kui selline mingi määrav õnnetegur.

2. Vallalised mõtlevad ainult partneri leidmisest.

Enamik vallalisi on sellise elustiili täiesti vabatahtlikult valinud. Nad ei ole välistanud partneri leidmist, see pole lihtsalt nende prioriteetide hulgas, sest neil on üksigi tore olla.

3. Vallalise elu on tühi ja tähenduseta.

Tegelikkus on üsna vastupidine. Vallalised ja sellega rahulolevad inimesed keskenduvadki rohkem iseenda arendamisele ning näiteks ka karjääri üles ehitamisele. Neil on küllalt muid tegevusi, mille kaudu end väljendada ning end teostada.

4. Vallalised inimesed on isoleeritud ja üksinduses.

Uuringute kohaselt on vallalistel inimestel rohkem sõpru ning seltskondlikke tegevusi kui abielupaaridel. Just abielludes muutuvad inimesed pisut eraklikuks perekesksemaks, isegi kui abielupaaril lapsi pole. 

5. Vallalised on isekad inimesed, kellel pole elus ühtki vastutust.

Jällegi on uuringud tõestanud, et kui keegi vajab abi - kogukond vabatahtlike näol või eakad vanemad hooldamist -, siis suurema tõenäosusega tulevad appi just vallalised kui abielus olevad inimesed.

6. Vallalistel on vilets tervis, millest päästab neid ainult abielu.

Uuringud on tõestanud, et et abielus inimeste tervislikud näitajad pole millegi poolest etemad kui vallaliste omad. Mõnede uuringute kohaselt on vallalised just tervemad.

7. Vallalised elavad vähem kui abiellunud.

Jällegi on tegemist meelevaldselt liialdatud üldistusega. Uuringute kohaselt ei ela ükski sotsiaalne rühm kuidagi paremini või kauemini kui vallalised inimesed.

8. Vallalised inimesed ei panusta kuidagi tulevastesse põlvkondadesse.

Siingi pole asjalood must-valged: on lastetuid abielupaare ning on üksikvanemaid. Tihti arvatakse, et kuna vallalised ei abiellu ega saa lapsi, ei toeta nad kuidagi tulevast põlvkonda, kuid unustatakse, et vallalised inimesed näiteks töötavad ametikohtadel, mis kujundavad tulevaste põlvkondade maailmapilti, sh õpetajad ja nõustajad.

9. Üksikvanema lapsed on hukule määratud.

Kõik uuringud kinnitavad, et üksikvanemate lastel ei lähe mitte mingis mõttes halvemini kui abielupaaride lastel. Kui mingeid erinevusi ongi tuvastatud, on need alati olnud marginaalsed ega anna alust selliseks üldistuseks.

10. Vallaline inimene jääb üksi vanaks.

Eriti peaks see kehtima vallaliste naiste puhul, kes lapsi ei tee. Kuut riiki hõlmavas uuringus tehti aga kindlaks, et ka vanaduspõlves on vallalistel siiski märkimisväärne sotsiaalne võrgustik sõpradest, sugulastest ja hobikaaslastest.

11. Vallaline inimene sureb üksi.

See on juba ainuüksi loogikavastane - ka abielus inimestel pole mingit garantiid koos surra. Tavaliselt sureb ikka üks enne ning teine peab ikka mõne aja üksi läbi saama. Lisaks vanadussurmale on ka õnnetusjuhtumite oht. Seega pole mingit kindlust, ei vallalise ega abiellununa, et keegi juhtub surmahetkel kõrval olema.

Tagasi üles