Mine pimedale ajale energiliselt vastu! 4 fakti D-vitamiini kohta, mida sa varem ei teadnud

FOTO: Shutterstock

D-vitamiin on ainuke vitamiin, mida soovitatakse talveperioodil pea kõigil Eesti elanikel toidulisandina juurde võtta. Selle olulisust ei alahinda arstid ega ka toitumisnõustajad, sest vitamiin on kaasatud väga paljudesse tähtsatesse protsessidesse. Ometi võid ka D-vitamiini võttes teha selliseid vigu, mis nullivad ära kasu, mida saama peaksid.

Nippe, kuidas D-vitamiini toidulisandina tarbimisest maksimaalselt kasu saada, jagab Ülemiste Tervisemaja SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp.

1. Valge tablett vs õlikapsel

Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, siis tuleks eelistada õlikapsleid, spreid või tilku. Niinimetatud «valgest tabletist» ei omasta me D-vitamiini kuigi hästi.

Alati ei pruugi ka erinevate firmade õlikapslid sobida. Näiteks võib juhtuda, et inimese seedetrakt ei suuda õlitilga ümber olevat kapslit lagundada ja seetõttu ei saada ka vitamiini kätte. Vaid vere D-vitamiini taseme regulaarsel jälgimisel on võimalik välja selgitada, milline preparaat sobib ja tagab piisava vitamiini taseme veres.

2. Liiga palju D-vitamiini on sama halb kui D-vitamiini defitsiit

Optimaalne D-vitamiini tase on >75 nmol/l, parim, kui tase jääb 80-125 nmol/lvahele, sportivatel inimestel kuni 150 nmol/l. Ja kuigi näiteks aastal 2018 oli meil erakordselt päikeserohke suvi, siis Eesti suurimas meditsiinilaboris SYNLAB teostatud analüüside alusel tuli kahjuks tõdeda, et mõned kuud hiljem oli paljudel testitutel D-vitamiini tase ikkagi alla optimaalse tulemuse. Tuginedes viimase aasta jooksul laboris teostatud D-vitamiini vereanalüüside tulemustele, esineb tervelt 70 protsendil D-vitamiini vähesus. Testitute keskmine D-vitamiini tase on 65 nmol/l, kusjuures 60+ vanuse keskmine on veelgi madalam, 63 nmol/l. Paraku on ka 10 protsenti testijatest tarbinud preparaate tõenäoliselt liiga palju, mistõttu nende D-vitamiini vereanalüüsi tulemus on tugevasti üle optimaalse. Üle- ja alatarbimine väljendub inimestel ühtmoodi – esineb pidev väsimus, pärsitud on füüsiline sooritusvõime, häiritud on luude, lihaste ning hammaste tervis ja lastel areng.

3. Päikesereisid D-vitamiini tarbimise asemel?

Kahjuks ei tööta D-vitamiini sünteesimise puhul ka talvised päikesereisid, sest siis oleme kaetud tugeva päikesekaitsekreemi kihiga. Vastasel juhul saaksime lihtsalt päikesepõletuse. Väheteada on aga fakt, et päikesekaitsekreemid takistavad oluliselt D-vitamiini sünteesi nahas ja ka see, et eaka inimese nahk toodab D-vitamiini palju vähem kui noore inimese oma. Samuti saavad seda vitamiini vähem kätte tumedanahalised. Tasub teada, et selleks, et keha hakkaks D-vitamiini päikesest sünteesima, ei piisa lihtsalt sellest, et kalendri järgi on suvi. Selleks, et üldse D-vitamiini päikesevalgusest saada, peaks see langema korraga vähemalt 25 protsendile kehast (käed, käsivarred, sääred).

4. Kohv ei ole sõber

Kohvijoojatel ei soovitata D-vitamiini hommikuti võtta, kuna kohv takistab selle imendumist. Kohvi joomise ja D-vitamiini võtmise vahele võiks jääda vähemalt 1,5-tunnine vahe. Teine variant on võtta vitamiini õhtul, kuid paljudel ei lase see siis hästi uinuda. Kui ka sina kuulud sinna gruppi, siis võiksid D-vitamiini võtta hoopis keset päeva.

Veel huvitavaid fakte:

  • Inimene «põletab» päevas ligikaudu 40 mikrogrammi D-vitamiini.
  • Suvel keskpäevase päikese käes saab organism 15 minutiga ligikaudu 3000IU D-vitamiini.
  • SPF 8 päikesekreemi kasutamisel säilib <5% maksimaalsest D-vitamiinisünteesikiirusest nahas.
  • D-vitamiin on tundlik oksüdeerimisele. Valguse ja õhu kätte jäetud D-vitamiin haihtub tabletist toatemperatuuril 72 tunniga.
  • Kogu sisse söödav D-vitamiin ei imendu sajaprotsendiliselt. D-vitamiini imendumist takistab ka kiudainerikas toit.
Tagasi üles