Mida teha, kui plaanitud jõulureis Eestisse tööalastel põhjustel vett vedama läheb, aga jõuluigatsuse tõttu tahaks igapäevarutiinist korrakski välja saada? Hiinas elav tõlk ja konsultant Anneli Vilu kirjutab jõulukitšist.
Anneli Vilu: jõulukitš Hiina moodi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaalume asja ja otsustame abikaasaga Kesk-Hiina kodulinnast Chengdust lahkuda ja minna nädalalõpu-jõulureisile naaberprovintsi pealinna Xian.
Xianis hotelli saabudes kuuleme, et järgmise päeva jõuluõhtuks kavandatakse seal hiiglaslikku üritust.
-Kui palju inimesi hotelli jõulupeole oodata on?
-Praeguseks on broneeritud umbes 500 kohta, kogu suur banketisaal ja kõik hotelli restoranid on peaaegu välja müüdud.
-Kas ürituse külalised on jõulu- ja koduigatsust peletavad välismaalased?
-Oh ei, eranditult kõik on jõukad hiinlased, kes tahavad ajaga kaasas käia ja muu maailmaga sarnaselt jõule tähistada.
-Mida jõulushow sisaldab?
-Noh, nagu ikka – akrobaadid, pekingi ooper, kohalikud erhu- ja guzheng-pilli orkestrid…
Otsustame, et targem on jõuluõhtuks hotellist pageda ja linna peale elamusi otsima minna.
Järgmise, jõululaupäeva hommikupoole täidame kohustusliku turismiprogrammi ehk maailmakuulsate Xiani terrakotasõdalaste külastamisega.
Õhtul linna tagasi jõudes näeme, et rahvas võtab jõule täie tõsidusega: kõik inimesed on peredega välja tulnud, restoranid on rahvast paksult täis ja kõige suuremad järjekorrad on MacDonalds’i, Kentucky Fried Chicken’i ja muude ameerika rämpstoidurestoranide uste taga. Ilmselt peetakse neid kui väljamaa kohti jõulude veetmiseks kõige paslikumaks.
Leiame ühe elava muusikaga väikese söögikoha. Toidul pole viga, ent kitarrimees laulab jõuluhitte «Jingle Bells», «Last Christmas» jne nii kõvasti ja valesti, et pärast kiiret kehakinnitust otsustame sealt kähku jalga lasta.
Jalutame linnakeskuse poole ja satume tohutu rahvamöllu sisse, mis meid peaaegu jalust maha niidab. Rahvas on kümnete tuhandete kaupa välja tulnud ja ummistab kõik peatänavad, nii et bussi- ja autoliiklus on täielikult seiskunud.
Kõige kummalisem on aga see, et paljud kannavad sulgedega karnevalimaske, Harry Potteri võlurimütse, horror-maske ja muud sarnast. Kõige suuremaks hitiks on Minnihiire stiilis kõrvad ja roosamummulised tutid. Loomulikult on populaarsed ka igasugu helkivate ja plinkivate kaunistustega päkapiku- ja jõuluvanamütsid. Mitmed pidutsejad pole pidanud paljuks kõiki neid stiilielemente omavahel kombineerida.
Tänavaservadel on arvukatult eelnimetatud dekoratsioonide müüjaid. Lisaks pakutakse ilutulestiku vahendeid ja muud elutähtsat peoträni: suuri karumõmmisid, kummihaamreid, plaksuteid, hiina laternaid, lilli, värvipihusteid, õhupalle, südamekujulisi sametpatju jne. jne.
Üks tänavamüüja avastab, et ma olen jõuluks veel täiesti dekoreerimata ja õhutab mind suurt sulgedega ehitud maski ostma.
«Meie jõulukombed on teistsugused, Euroopas jõulude ajal karnevalimaske ei kanta,» teen veidi kultuurialast selgitustööd.
«Aga osta siis see kuldne jõuluvanamüts!» on müüja kiire oludega kohanema.
Ümberringi kõlavad valjuhäälditest hiinakeelsed jõululaulud, mitmel pool paugutatakse ilutulestikku. Tundub, et täna on Xiani peaväljakule kokku koondatud kõikide läänelike traditsioonide arsenal: karneval, uusaasta, halloween, valentinipäev ja näpuotsaga natuke jõulu ka.
Elame juba neljandat aastat Hiinas, aga sellist jõulutõlgendust pole meile varem mujal silma hakanud. Shanghais on jõulupühad pigem elitaarsed ja elegantsed, kus noormehed kutsuvad oma südamedaamid mõnda romantilisse kohta õhtustama ja firmad teevad oma klientidele kauneid ja kalleid jõulukinke. Kodulinnas Chengdus piirduvad jõulud privaatsete pidudega ja üksikute jõulukuuskedega linnapildis.
«Kas niimoodi tähistataksegi Xianis jõule?» pärin ühelt keskealiselt meesterahvalt, kes silmnähtavalt kogu palagani naudib ja selle üle uhkust tunneb.
«Varem mitte, aga viimased 3-4 aastat küll. Xiani elanikud kuulevad üha rohkem muu maailma traditsioonidest ja tahavad neid samamoodi tähistada, et ajaga kaasas käia,» saan temalt vastuseks.
Rahvamass on nii tihe, et meil kulub kilomeetrise teelõigu läbimiseks tunde. Kui lõpuks inimread hõrenema hakkavad, jääb neist asfaldile maha tonnide viisi jõuluprahti: kuld, kard, toidujäätmed ja mõned üksikud kurvad päkapikumütsid.
Hotelli jõudes näeme, et absoluutselt kõik töötajad koristajatest peadirektorini on riietatud jõuluvanakostüümi. Fuajee terakotta-hobuvankri ja ratsanike skulptuuri ette on rajatud sarnases poosis jõuluvana vanker põhjapõtradega. Igal pool on plinkivad jõulukuused, piparkoogimajad ja kuhjades kingitusi.
Selleks korraks on meie jõulukitši-meeter põhjas!