Just seepärast ei peaks sa prilllauda paberiga polsterdama

FOTO: Dinesh Ramaswamy / Pexels

Kas sa kuulud ka inimeste hulka, kes avalikes käimlates katavad klosetipoti istelaua kenasti ja põhjalikult paberitega, et end bakterite eest kaitsta? Muidugi pole sa ainuke. Ainult et sellest pole kasu. Vastupidi: see teeb asja koguni hullemaks. 

Kas prilllaual pesitsevad mikroobid ja pisikud? Vastus on jaa ja ei. On võimalik, et tualetipoti istmelaual varitsevad haigustekitajad nagu näiteks kolibakterid. Siiski ei suuda nad prilllaua kuju ja sileda  pealispinna tõttu seal püsida ja sealt kanduvad nad vaid väga üksikutel juhtudel üle. Meie nahk tagumikul ja reitel moodustab omalaadi kaitsekihi ja haigustekitajad ei suuda, kui just nahk pole vigastatud, läbi tungida. 

Ohtlikuks muutub asi alles siis, kui need pisikud jõuavad suhu. See võib juhtuda kas saastatud ukselingi, veekraani või kätekuivati kaudu. Seepärast kõlab ülim käsk pärast tualetis käiku ikka samamoodi: pese käsi!

Aga tagasi prilllaua ja küsimuse juurde: kas sellest on siis mingit kasu, kui katad paberitega prilllaua kinni? Ei, see ei anna midagi ja on lausa kahjulik, kirjutab Freundin. Miks? Sest klosetipoti loputamisel kanduvad pisikud tervesse ruumi ja ühtlasi ka tualettpaberile. See on tänu oma karedale pealispinnale tõeline pisikumagnet. Paber on seega saastunud ilmselt juba enne, kui sa ta prilllauale asetad. Selle vastu aitab see, et prillaua kaas tuleks alati enne loputamist sulgeda, et nii palju pisikuid loputamise ajal õhku ei satuks. Seda ei saa muidugi avalikus käimlas kahjuks kontrollida. 

Nüüd võid siis kas igale poole oma WC-paberi kaasa võtta või vaid kükitades hädal käia või asja vabalt võtta. Uuringute kohaselt talitleb meie nahk loomuliku tõkestina bakterite suhtes ja tuleb saastega tavaliselt edukalt toime. Sa ei pea seega hirmu tundma.

Tagasi üles