3 viga, mida paarid teevad, kui ühe partneri töö pärast tuleb kolida

Young couple watching each other

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Karjäärialased otsused on paarisuhtes tavaline aruteluteema. Käitumispsühholoogid aga hoiatavad asjade eest, millele ühiste otsuste vastuvõtmisel piisavalt tähelepanu ei pöörata.

See ei tohiks olla puhtalt rahaline otsus

Esimene suur ühine üleminek toimubki tavaliselt siis, kui ühele osapoolele pakutakse töövõimalus, mis näeb ette kolimist. Kui mõlemal paaril on töökoht, on nad seni üsna võrdsel alusel tegutsenud, kuid kolimise aspekt lööb selle paigast. Parem palganumber on küll ahvatlev, aga see ei ole just parim põhjus, miks sundida oma partner uues ja võõras kohas nullist pihta hakkama. Pea meeles, et tema peab kaasa tulema ju ilma igasuguse töö- ja finantskindluseta.

Ära kiirusta otsusega

Mõtle hoolega järele, mida uude kohta kolimine hõlmab. Kui tööandja pole just nii suuremeelne, et leiab sulle ja su partnerile lausa elamiskohagi, kas või ajutise, siis mõtle läbi, kuidas te hakkate (uut) ühist kodu otsima. Rääkige, mida on tarvis uue kohaga kohanemiseks. Mõelge järele, mida see tähendab pereliikmetele ja sõpradele, kes maha jäävad?

Ära tunne kohustust oma partnerit ka vastumeelselt toetada

Karjääri edukus on kõikuv, kuid tihti tekib paarisuhetes muster, kus üks partner on rohkem andev ja toetav, kuni teine karjääriredelil edasi rassib. Sellisel juhul võib ootamatu asukohavahetuse võimalus justkui väikese pommi plahvatama panna, sest seesama toetav partner tunneb, et on kogu aeg olemas olnud kaaslase edu jaoks ning kõik, mis ta vastu saab, on oma elu pea peale pööramine.

Ära heida meelt – need ei ole sugugi möödapääsmatud murekohad! Kui olete partneriga tõesti sellises olukorras, võtke endale aega ja rääkige selle suure muutuse kõik küljed rahulikult läbi. Selgita oma hirme ja muresid, kuid ole ka avatud partneri vaimustusele ja ootusärevusele. Sama kehtib vastupidi – ära häbene pakkumise üle rõõmustada, kuid arvesta, et sinu partnerile tekitab tundmatus rohkem ärevust.

Tagasi üles