Teadlased: kaksivennal on naise elukvaliteedile halb mõju
28. oktoober 2019, 12:23
Meessoost kaksikuga üsa jagamisel on naise tervisele päris huvitav mõju, kirjutatakse IFLScience! veebilehel.
Kui eostatakse kaksikud ning üks neist on meessoost, mõjutab tema meeshormoonide hulk naiskaksikut, mida ilmselgelt ei saa juhtuda, kui mõlemad kaksikud on naissoost. Uuringud loomade pesakondade kohta on tõestanud, et emasloomad, kelle pesakonnas on ka isasloomi, erinevad emasloomadest, kes sündisid ainult emaste pesakonnas. Seetõttu on teadlased põhjalikult uurinud, kas avalduval hormoonide hulgal on ka inimliigist naiskaksikule mingisugune tähelepanuväärne mõju ning tõepoolest - nähtavasti on 9 kuu pikkusel toanaaberlusel naiskaksikule negatiivne mõju. Esinemissagedus on küll väike, kuid statistiliselt siiski märkimisväärne.
Inimuuringu korraldasid Norra teadlased eesotsas doktor Krzysztof Karbownikuga. Rühm uuris 13 717 Norra kaksikupaari, kes olid sündinud aastatel 1967 ja 1978. Avastused olid üllatavad: kaksikvennaga tüdrukud lõpetavad väiksema tõenäosusega keskkooli, saavad vähem lapsi ning teenivad vähem võrreldes kaksikõega tüdrukutega. Erinevused esinesid küll harva, kõigest 10% juhtudest. Samas on see teadlastele piisavalt suur hulk, et kinnitada tegelikku mõju ning mitte juhuslikku kokkulangevust.
Olles kinnitanud erinevuste esinemise, tahtsid teadlased järgnevalt kindlaks määrata, kas nende põhjus oli samavanuse vennaga üles kasvamises või gestatsiooniaegses hormoonide ülekandes.
Selleks uurisid teadlased naisi, kelle kaksik oli sünnil või imikueas surnud. Uuritud ajavahemikul olid imikusurmad üsna tavaline, mistõttu valim oli suur. Selle abil õnnestus teadlastel kindlaks teha, et mõjude põhjus on ikkagi üsa jagamises ning mitte poisiga koos üles kasvamises.
«Tegemist on esimese uuringuga, mis jälgib inimesi üle 30 aasta alates nende sünnist kuni kooliminekuni ja edasi täiskasvanuikka jõudmiseni, et tabada meeskaksiku mõju naiskaksikule juba emaüsas. Nagu selgub, mõjutab meeskaksik oma õe koolilõpetamise šansse, palka ja viljakust,» võtab Karbownik uuringu kokku.
Karbowniku uuring pole aga esimene, mis uuris meeskaksiku negatiivset mõju oma õele. Sheffieldi ülikooli professor Virpi Lumma uuris sama nähtust 2007. aastal tuginedes Soome terviseandmetele ning avastas, et kaksikvennaga tüdrukute tõenäosus lapsi saada on 25% madalam võrreldes kaksikõdedega. Teadlased oletasid, et otsene kokkupuude suures koguses testosterooniga emaüsas mõjutab naiskaksiku viljakust.
Kaksikute sünd on tõenäolisem kasutades kunstliku viljastamise meetodit, kuid teadlased on ühel meelel, et uuringute tulemused ei peaks seda meetodit kasutavaid inimesi muretsema panema. Erinevast soost kaksikutel on üksteisele ka palju positiivseid mõjusid, millest kõiki pole jõutud lähemalt uuridagi.