Südametunnistus piinab ja rahakotis ulub tuul? 5 konkreetset nõuannet, kuidas säästa keskkonda ja raha

FOTO: Shutterstock

Oktoobris keskendutakse tuntud rahatarkuse grupis #Kogumispäevik teemadele, mis aitavad säästa nii keskkonda kui raha. Kuna toit on peredes üks suurimatest kuludest, siis milliste nippidega saab teha head nii rahakotile kui keskkonnale?

Kogumispäeviku grupi ligi 30 000 liiget jagavad oma soovitusi, kuidas säästa raha ja hoida oma tegevusega ka keskkonda.

  1. Ära osta kilekotti

Üheks levinumaks nõuandeks on käia poes oma riidest kotiga ja mitte osta kilekotti. Grupi liikmed soovitavad võtta kaasa oma kotid ka puu- ja köögiviljade ostmiseks. Paljud kasutavad puu- ja köögiviljade ostmiseks näiteks võrgust kotte.

 «Oma riidest koti poodi kaasa võtmine aitab aasta lõikes tegelikult arvestatava summa kokku hoida. Rääkimata sellest, et kilekottide mitte ostmine aitab ka keskkonda säästa,» avaldas üks grupi liikmetest. Teine lisas: «Minul on kangajääkidest õmmeldud erinevad kotid, kuhu kõik vajalik sisse panna - pähklitest puuviljadeni. Ilmselt teen varsti mõned juurde, et erinevaid suurusi oleks rohkem.»

  1. Planeeri ette

Kõik algab planeerimisest ja nädala menüü koostamisest. Enamik grupi liikmetest soovitab poes käia korra nädalas või tellida toitu e-poest. «Kodus hoian toitu sageli ka sügavkülmikus, kui on näha, et ei jõua kohe ära süüa. Planeerin menüüd ette, et oleks vähem «igaks juhuks» toidu ostmist, mis pärast seisma jääb ja halvaks läheb. Teen toidu kaheks-kolmeks korraks ette, et ei peaks iga päev täispikka valmistamise protsessi kordama, vaid saaksin toitu soojendada ja seeläbi elektrit säästa,» avaldas üks grupi liige.

  1. Eelista kodumaist

Grupi liikmed kutsuvad üles eelistama kodumaist toodangut, millega toetatakse nii kohalikku tootmist kui ka hoitakse keskkonda. «Turul on näiteks lihatooted, aga ka pagaritooted soodsamad kui poes, mida ostes toetad nii kohalikku tootjat kui ka tarbid madalama süsinikujäljega toitu imporditud Leedu liha või Poola küpsiste asemel,» avaldas üks grupi liige.

«Mina püüan võimalikult palju osta kodumaist ja lähedalt. Talunikult või tuttavalt. Sellega vähendame oluliselt toidu transpordiga seotud süsiniku jalajälge ja tihti ka hoiame rahaliselt kokku. Poest ostes ei pruugi kodumaise eelistamine muidugi alati olla just kõige odavam variant, aga vähemalt süda on siis rahul,» lisas teine.

  1. Võimalusel väldi pakendeid

Grupi liikmed soovitavad igapäevasele tarbimisele rohkem tähelepanu pöörata. Kasvõi sellele, millises pakendis toitu tarbitakse. Mida rohkem tehakse toitu ise, seda vähem tarbitakse erinevates pakendites poolfabrikaate. «Teen ise süüa võimalikult palju. Poolfabrikaate leiab meil kodus harva. Eelistan käia turul ning osta enamasti seda, mille tarbin kohe ära. Proovin vältida toidujääkide teket. Lihakraam, mis hakkab kapis aeguma, läheb sügavkülma ja hiljem seljankaks,» õpetas üks grupi liige.

  1. Varu suvel ja sügisel seeni, marju ja tee hoidiseid

Palju aitab ka see, kui ise suvel ja sügisel perele toitu varuda. «Meie pere peamine säästunipp on kasutada võimalikult palju hooajalisi köögi- ja puuvilju, marju, seeni. Talveks varun neid sügavkülma enam kui 400 liitrit. Samuti paneme kastidesse õunad-pirnid, mida vahepalana süüa. Aurutan mahla punastest sõstardest, teen rabarberi- ja leedrimahla, angervaksasiirupit. Marineerin kurke ja seeni, teen oma tomatitest tomatikastet, aia saadustest erinevaid hoidiseid, Toome salatit. Meil on ka oma mesi, mida mesilinnud me maakodus koguvad,» loetles üks grupi liige. «Selline toimimine vajab natukene planeerimist ning veidi aega, et suvel hoidistamise ja metsas müttamisega tegeleda. Ka poearved on tänu sellele meeldivalt väikesed, jäädes olenevalt kuust 60-80 euro ringi

Tagasi üles