Nukker statistika: vaid iga viies söödud õun on Eesti päritolu
22. oktoober 2019, 09:43
/nginx/o/2019/09/04/12529806t1h0c1e.jpg)
Iga Eesti elanik sööb aastas ära ligi 15 kilo õunu ja pirne. Vaid iga viies vili neist on eestimaine, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee statistikablogis.
Eesti elanikel kulub söögiks või erinevate toodete valmistamiseks üle 19 000 tonni õunu ja pirne aastas – see teeb kokku ligi 130 miljonit keskmise suurusega õuna ja pirni. Iga kolme-nelja päeva järel sööb Eesti elanik ära ühe õuna või pirni.
Õunad on kõige populaarsemad (suurema toodanguga) puuviljad nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas üldse, kui välja arvata banaanid, mis on rohttaimede viljad.
Eesti möödunud aasta õuna- ja pirnisaak oli 3700 tonni. Selline saak koguti ligi 2600 hektari suuruselt kasvupinnalt. Ilmaolud mõjutavad õuna-pirnisaaki päris palju. Näiteks 2016. aasta ülikuumade ilmadega korjati pea sama suurelt (2500 ha) pinnalt ligi 5500 tonni vilju.
Õunte ja pirnide kasvupind on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud.
Õunte ja pirnide kasvupind on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud. Veel kümme aastat tagasi hinnati Eesti õuna- ja pirniaedade pinna suuruseks üle 4000 hektari. Kogu Eesti õuna-pirni pinnast üle 70% (üle 1800 hektari) asub koduaedades.
Ka põllumajanduslike majapidamiste õunaaiad on viimase kümne aasta jooksul kokku tõmmanud. Suurimate õunaaedadega paistavad teiste maakondade hulgas silma Viljandi ja Tartu, kus laiub 60% Eesti majapidamiste õuna-pirni kasvupindadest.
Eestisse imporditakse igal aastal üsna suurtes kogustes õunu ja pirne. Aastal 2018 toodi meile sisse rohkem kui 12 000 tonni värskeid õunu ja 6000 tonni pirne. Samal ajal eksporditakse minimaalselt, kõigest 63 tonni.
Kõige rohkem jõuab meile õunu Poolast, kust tulevad ligi pooled importõunad. Lisaks sööme palju ka Hollandi ja Itaalia õunu. Üle poole pirnidest tuuakse Hollandist, lisaks suur osa ka Belgiast.
Uuri täpsemalt statistikablogist.