Eesti mees selgitab: kuidas Mustamäe üürikorteris elamine mulle finantsvabaduse andis

Накопления. Фото иллюстративное.

FOTO: Shutterstock

Üle 20 aasta oma elust olin rahaasjades üsna õndsas teadmatuses, kogedes kõike sellega kaasnevat – tarbimislaene, järelmakse ja iga kuu lõpus olevat mõistatust, mille eest viimase nädala söök osta. Arvestades, et teenisin toona juba üle 1000 euro palka, siis tundus ka mulle endale, et midagi on valesti, kirjutab Mihkel Kukk.

Sealt sai alguse minu säästmise teekond, mis esialgu meenutas pigem konarlikku pimedas ekslemist. Esmalt loobusin erinevatest finantslollustest ning muu hulgas komistasin Dave Ramsey ning David Bachi raamatute otsa. Need olid abiks, et august välja ronida ja mõista, et finantsasjadega on vaja tegeleda.

Unistuste korter Kalamajas

Pärast seda keskendusin töötamisele. Palk kasvas kogemuste ja teadmiste suurenemisega ning ka elementaarsed finantsteadmised aitasid rahaasjades end vee peal hoida. Selleks hetkeks oli mul tekkinud mõte, et soovin osta korteri, kuna pidev kolimine mööda üürikortereid oli tüütuks muutunud. Kuna ma toona teenitud sissetuleku eest sobivat korterit poleks saanud, seadsin eesmärgiks oma karjääri arengut kiirendada.

Et seda teha, asusin töö kõrvalt järgmist kõrgharidust omandama ning erinevatel koolitusel osalema. Õnneks sobivad mu isikuomadustega pingelised ja stressirohked olukorrad. Peagi lahkusin eelmiselt töökohalt, kuna mu pühendumust ja tööd oli märgatud mujal ning seal pakuti piisavat palka, mis võimaldas mul osta unistuste korteri Kalamajas. Kõlab nagu õnnelik lõpp: tasuv töö ja kena kodu mõnusas hipsterite linnaosas. Mida veel elult tahta?

Möödusid mõned head aastad seda idülli nautides. Ühel päeval leidsin end tuttavatega arutamas, et tõenäoliselt meie põlvkond pensionit praegusel kujul ei näe ning kui endal plaani pole, siis tõenäoliselt töötame surmani. Tol ajal olin ka kergelt läbi põlenud ja mind ei vaimustanud sugugi mõte, et mul tuleb järgmised 50–70 aastat samamoodi rügada. Tänu juhusele ja õnnele eksisin Peeter Pärteli koolitusele, kus mängisime lauamängu Cashflow.

Mängu eesmärk oli saavutada loosiga võetud ametis finantsvabadus ning oravarattast välja pääseda. Ostsime koolituselt mängu kaasa, istusime paari tuttavaga maha ning mängisime selle mõned korrad läbi, et paremini aru saada, mis on finantsvabadus ja kuidas selle saavutama peaks. Mängus peeti finantsvabaduseks seda, kui passiivsed sissetulekud, mille teenimise nimel töötama ei pea, ületavad kõik elamiseks vajalikud kulud. Pärast seda läks pirn mu peas põlema: kui õnnestuks endalgi selline tore seis saavutada, saaksin minna pensionile siis, kui seda soovin.

Raamatud aitasid

Sellest hetkest saigi alguse teekond, kus otsustasin rahaasjad tõsiselt käsile võtta. Kuna mul oli puudu teadmistest, kuidas seda teha, hakkasin taas abimaterjale otsima. Suureks abiks olid Jaak Roosaare raamatud, eriti esimene raamat, mida lugedes tutvusin lisaks kinnisvaravõimalustele ka paljude teiste vahenditega, mis võivad teekonnal finantsvabaduseni abiks olla.

Kasulikud olid ka raamatus välja toodud mõtteharjutused, mis aitasid mõista, milline rahasumma minu jaoks finantsvabadust tähendab. Lisaks soovitas Jaak vaadata sammu võrra kaugemale ning sihtida kahekordset finantsvabadust ehk niinimetatud «50% klubis» olemist pluss finantsvabadust. See võimaldaks poole rahast ära kulutada ning poole suunata uutesse investeeringutesse, jätkamaks varade ja sissetulekute kasvatamist.

Idee tundus isegi nii hea, et panin endale eesmärgiks neljakordse finantsvabaduse saavutamise, ning kuna motivatsioon ja inspiratsioon olid tol hetkel ülikõrgel, seadsin ajapiiranguks viis aastat. Tundub ilmselt üsna jaburalt ebarealistlik?

Kuna mul oli aga kümme korda rohkem emotsioone kui teadmisi ja kogemusi, siis see mind väga ei häirinud. Enda arvates olid mul baasteadmised juba olemas, mistõttu hakkasingi kokku panema oma suurepärast põhiplaani. Ostsin Pärnusse esimese üürikorteri, käputäie erinevaid aktsiaid Balti börsilt ning paigutasin esimesed eurod ühisrahastusse. Esimeste töövabade eurode laekumine kontole andis motivatsiooni juurde. Seejärel vaatasin üle oma igapäevaelu. Palgast oli võimalik küll midagi kõrvale panna, aga kuna elasin mõnusalt, olid kulud võrdlemisi kõrged. Tuli vastu võtta raske otsus: loobuda Kalamaja idüllist, sealne korter välja üürida ning asuda ise taas elama Mustamäe üürikorterisse. Nii mõnigi ei saanud aru, miks ma nii lolli asja tegin. Eks enamikul ongi keeruline mõista, et ebareaalsed eesmärgid eeldavad vastavat tegevuskava. Selle liigutuse abil õnnestus mul aga saavutada olukord, kus Kalamaja korteri üürist saadud raha kattis ära Kalamaja korteri maksed pangale, Mustamäe korteri üüri ning kommunaalkulud. Põhimõtteliselt elasin tasuta üürikorteris. See võimaldas taas suunata rohkem raha uute investeeringute tegemiseks.

Finantsiliselt vaba

Kahe aastaga olin saavutanud finantsvabaduse ning kätt proovinud nii lühi- kui ka pikaajalise korterite üürimisega, aktsiatega Balti ja USA turul ning ühisrahastusportaalidega. Imeliselt lihtne nagu muinasjutt? Nii võib see tõesti tunduda inimesele, kes kõike eemalt vaatab. Finantsvabaduse saavutamises pole iseenesest midagi rasket, mis aga ei tähenda, et selle saavutamine on kerge. Selleks, et oleks võimalik uusi varasid soetada, olen pidevalt ja väga aktiivselt enda arengu kallal töötanud, et täiendada oma oskusi, teadmisi ning kogemusi. Tipphetkel olen töö kõrvalt osalenud paljudel koolitustel, teinud kahte magistrikraadi ning proovinud mitte hulluks minna ja läbi põleda. Lisaks eeldab minu seatud eesmärk üsna suurt riskitaluvust, külma närvi ning kalkuleeritust. Paljude jaoks tundub ulmeline minna panka ja laenata 90–100% ostetava korteri hinnast – see on koorem, millega enamik magada ei suudaks. Võimendusega kaasnevad kindlasti väga suured riskid, mis tuleb enda jaoks selgeks teha. Lisaks on tähtis mõista, et kui oskused ja teadmised on puudulikud, siis võimendad ka oma vigu.

Praegu asun oma teekonnal umbes poole peal nii ajalises kui ka eesmärgi täitmise mõttes. Olen tehtud otsusega rahul. Kuigi minu valitud elu on olnud vaimselt, füüsiliselt ja mentaalselt raske ning kurnav, kaalub see kindlasti üles alternatiivi surmani töötada. Palju on abiks olnud info vahetamise ja uute tutvuste hankimise osas #Kogumispäeviku ning Finantsvabaduse Facebooki grupid.  Kahtlemata ei sobi see teekond ja tempo paljudele, kuid igaüks peaks ise vähemalt teadlikke valikuid tegema ning võtma oma tegevuse eest vastutuse.

Tagasi üles