Parim aeg kõrvitsasupiks: rahvusooperi peakokk Kalvi Sedrik paneb sinna ka kana ja seeni

Kõrvitsasupp kana ja seentega. Foto: Tairo Lutter

Kui kõrvits seisab sahvrinurgas, ei maksa kõike jõulusalatiks marineerida. Jätke osa kõrvitsasupiks. Rahvusooperi peakokk Kalvi Sedrik jagab oma kogemust: ta ei paneks suppi koort ega vürtsitaks seda üle, pidulikumal puhul väärindaks kõrvitsasuppi sortsu vahuveiniga.

Rahvusooperi Estonia ja selle restorani peakokk Kalvi Sedrik kuulub nende hulka, keda paljudele lapsepõlvest tuttav manna-kõrvitsasupp õlgu õudusest võbistama ei pane. «Mulle see maitseb,» kinnitab Hiiumaal sündinud ja kasvanud mees. Kui ta kodusaarel käib ja ema kõrvitsasuppi keedab, ei jää see kunagi söömata.

Talle meeldib enamik kõrvitsasuppe ja üldse on kõrvits talle sümpaatne. «Superhea!» leiab kokk. Eriti kiidab Sedrik kõrvitsa viljaliha pehmet tekstuuri ja selle sobivust kõige erinevamatesse toitudesse, samuti pikka säilivust.

Ta endagi perel kasvab Hiiumaal aias vähemalt paari sorti kõrvitsat ja jahedas garaažinurgas võivad need hoida värsket vormi kuni jõuludeni. Supp, püree, tamp või ahjus küpsetatud kõrvitsakuubikud – neid kõrvitsaroogi tehakse koka koduköögis kõige sagedamini. Kõik sobivad liha ja kana lisandiks, aga ka niisama söömiseks. Kõige menukam on siiski kõrvitsatamp: koka abikaasa armastab sinna lisada külmutatud rohelisi herneid, mees ise paneb mõnikord hulka kartulit.