Kaks kolmandikku tallinlastest tõdes, et nende pere on paaril viimasel kuul pidanud oma väljaminekuid rangemalt kaaluma ja kokku hoidma. Peamiselt tehakse seda kõhu arvelt.
Kaks kolmandikku pealinlastest on sunnitud kulutusi kärpima
12. jaanuar 2009, 11:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ootuspäraselt lööb majanduslangus kõige tugevamalt madala, kuni 4000-kroonise sissetulekuga leibkonnaliikme kohta kuus perede pihta, kellest enam kui pooled on pidanud oma väljaminekuid oluliselt koomale tõmbama, vahendab Raepress Faktum Ariko uuringut.
10 000- kuni 12 000-kroonise kuusissetulekuga inimesed on reeglina pidanud oma kulutusi vaid veidike koomale tõmbama.
Kõrgeimas, üle 12 000 krooni teenivas rühmas on neid, kes kulutavad täna rohkem kui varem, aga ka neid, kes tunnistavad, et pidid kulutusi oluliselt kärpima.
Kokku hoitakse kõhu kõrvalt
Kuna toidukaubad moodustavad perede eelarves kaaluka kuluartikli, siis ongi kärpeid tehtud just siin. Pea pooled leibkonnad on tagasi tõmmanud ka kulutusi riietele ja jalatsitele. Lisaks selgus, et ligi kolmandik hoiab kokku raamatute ja kultuuriürituste piletite pealt, interneti ja TV-teenuste pealt aga ainult 3 protsenti.
Tervelt 76 protsendile linlaste perede toimetulekule on avaldanud mõju toasoojuse hinnatõus. Aasta tagasi oli kütte kallinemine toidukaupade järel toimetulekut raskendavate tegurite seas teisel kohal.
Laenud räsivad noori peresid
Samuti tunnetas novembris, mil Euribor oli viimaste aastate tipptasemel, laenuintresside survet oma pere toimetulekule enam kui veerand vastajaist.
Kuna kodulaenu on võtnud enamasti noored, 30. eluaastates inimesed, siis ongi eluasemeintressid ainus toimetulekutegur, kus arvamused vastajate vanuse järgi selgelt eristuvad.
25- kuni 34-aastastest tõdevad koguni pooled, et laenuintresside tõus on nende elujärge kahjustanud, 35- kuni 54-aastaste hulgas on selliseid kolmandik ja pensionäride seas vaid 7 protsenti.
Kahe- ja kolmekümneaastaste inimeste olukorra muudab järgmistest vanuserühmadest tõenäoliselt kriitilisemaks asjaolu, et nende tööelu pole veel kuigi pikalt kestnud ja kindel, mis võib tähendada madalamat palka.
Teiseks sünnib just selles vanuses inimeste perre laps, tuues paraku kaasa ka majandusliku heaolu vähenemise. Kolmandaks pole noored laenuvõtjad veel jõudnud koguda sääste, mistõttu omafinantseering jääb minimaalseks ja laenuosa vastavalt kõrgemaks.
Majanduskriis mõjutab venekeelseid inimesi rohkem
Mõnes mõttes sarnaneb noortega ka venekeelsete elanike majanduslik olukord. Vene keelt kõnelevad vastajad olid eestlastest märksa enam tunnetanud laenuintresside kasvavat survet, mis on seletatav nende madalama sissetulekuga ja suurema ebakindlusega tööturul.
Ka muudes uuritud küsimustes torkab silma, et just Lasnamäe ja Põhja-Tallinna elanikke on majanduskriis enam räsinud.
Näiteks kui töökohaga toimuv ehk koondamine või osalisele tööajale üleviimine on mõjutanud eestlaste leibkondadest pea iga viiendat, kuid venekeelsete leibkondade hulgas on sama protsent juba 38,9.
Samuti on muulased eestlastest palju rohkem hakanud kokku tõmbama kulutusi toidule.
Peamiseks netosissetuleku tasemeks novembris 2008 oli Tallinnas 4000 kuni 6000 krooni leibkonnaliikme kohta kuus. Sellised inimesed moodustasid küsitletuist kolmandiku. Enam kui 10 000 krooni pereliikme kohta teenis vaid kümnendik tallinlastest.
Kesk- ja kõrgklassile iseloomulikult olulised majandusasjad nagu kinnisvara ja aktsiate hinnamuutused pole suurema osa tallinlaste toimetulekut mõjutanud.
Kuna enamiku linlaste sissetulekud püsivad tagasihoidlikul tasemel, siis määravadki hakkamasaamise väga argised ja vältimatud kulutused nagu toit ja kommunaalkulud.