Treeni teadlikult! Kas teadsid, miks lihased on pärast trenni valusad?

Raadio Elmar
Copy
Foto: Scanpix / PantherMedia

Raadio Elmar hommikuprogrammis oli juttu sporditegemisest, külas oli kogemustega spordiarst Gunnar Männik. Mees seletas lahti, miks lihased on pärast trenni valusad.

Spordiarst Männik rääkis, et kui treeningprotsess on tehtud, siis sellele tegevusele järgnev valuaisting on enamasti pehmes koes. Näiteks lihases, sidekoes, kõõluses ehk selles piirkonnas, kus saadi treeningul kõige suuremat koormust. «Tavaliselt on see valu jalgades. Valu põhjuseks peetakse normaalset protsessi, mis on näidanud, et tehtud treening on avaldanud mõju,» lisas ta.

Männik lisas, et lihastreeningu puhul saadakse efekt kätte alles järgmisel päeval. «Füsioloogilised muutused toimuvad treeningule järgneval päeval. Kui on valuaisting skeleti lihases, siis see viitab piimhappe soola produktsiooni tõusule skeleti lihases. See lihas muutub rohkem happelisemaks, ehk muutub veres pH tase. See põhjustab peamiselt pehme koe lihase valu,» sõnas arst.

Spordiarst andis nõu, kas sportimise järgsest lihasvalust saab ka hoiduda või seda mingil moel vähendada. «Valust ei saa sada protsenti ära öelda, kõik juba sõltub inimese kehast. Kuid fakt on see, et muidugi, treeningprotsessi tuleb suurendada järk järgult. Mitte nii, et sa teed treeningu ja ülejärgmine päev on sul uus treening samade mahtude või juba isegi suurema koormusega. Küsimus on siin taastumises. Lihasel ja kogu organismil tuleb lasta taastuda,» rääkis Männik.

Spordiarst lisas, et igale treeningprotsessile peab eelnema klassikaline eelsoojendus, kuid soovitatav on hiljem teha ka maha jahutav treening. «Ma soovitan pärast trenni teha ka «cool down» treeningut. See tähendab, et organismil tuleb lasta maha jahtuda. On ju juba üsna tavaline, et treeningule tehakse ette eelsoojendus, ehk «warm up», mis kestab kümme kuni viisteist minutit. Seda tehakse selleks, et viia vere temperatuuri tõus organismis umbes 37 kraadist kuni 40 kraadini. Tänu sellele on organism treeningprotsessiks valmis. Alustama peab järk järgult, mis tähendab, et esimesed kümme minutit tuleb treenida hästi aeglases tempos. Kuid treeningprotsess tuleb ka lõpetada, seda tuleb samuti teha rahulikus tempos, selle kohta öeldaksegi «cool down». Sinna kuulub näiteks väga rahulik jooksmine peale treeningprotsessi, ka see võib kesta ligikaudu kümmekond minutit, pulsisagedus ei tohiks seal tõusta enam üle saja või saja kahekümne löögi minutis. Sellele võib siis järgneda juba koormust saanud skeletilihase venitus,» soovitas spordiarst.

Foto: Scanpix / PantherMedia 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles