Ebausk ja etikett: kuhu panna käekott, et mitte olla mats ja tõmmata ligi rahaõnne?

FOTO: Shutterstock

Rahvapärimus oskab anda häid nõuandeid, kuhu panna oma käekott ja kuhu seda kindlasti ei tohi asetada. Samas ei ole ebausu järgimine igapäevaselt ehk kõige mõistlikum, kuna järgima peaks ka etiketireegleid.

Kuidas käekott moeajaloos nii tähtsale kohale sai, saad lugeda siit. Barokiajastu mehed ja naised kandsid kaasas paunakesi ja kukruid. Vöö küljes rippusid ka lõhnakotikesed, et toonase hügieeni tingimustes häid lõhnu levitada. Naised eelistasid oma asjade mahutamiseks nööriga kokku tõmmatavaid paunu, mis peideti seelikuvoltide vahele.

Igal ajastul on aga sumadan olnud objekt, mis viitab jõukusele ja heale järjele, seega on käekotti alati austatud. Nii ei tohiks seda põrandale visata, kuna usutakse, et positiivne energia pääseb nii minema, finantsolukord halveneb ja majja tulevad tülid, kirjutab Krasotka.

Samas on sel ka praktilised põhjendused – põrand ei pruugi alati puhas olla ja kott saab lihtsalt mustaks. Ning avalikus kohas võivad põrandale toetatud kotile näpud taha saada varganäod.

Ka ei soovitata panna kotti toas olles lauale. Juba iidsetest aegadest usuti, et söögilaud on majapidamise kese, jõukuse sümbol. Usuti, et kui lauale visata raha- või käekott, siis toob see majja konfliktid, haiguse või mured perekonnas. Ning kuna söögilaua eesmärk on sellelt süüa, on lihtsalt ebahügieeniline sinna aksessuaare toetada. Kodus on kõige parem koht kotti hoida kapis.

Mida kirjutab aga ette etikett?

Inimesed, kel on kallid ja eksklusiivsed käekotid, võivad ometi oma maine hetkega maha teha, kui ei tea etiketireegleid. Euroopas on tavaks hoida käekotte põrandal, kuid vene naised usuvad, et kotti peab alati enda lähistel hoidma – kas põlvedel või siis toolil enda kõrval. Siin head tavad erinevad – mõnedes kohtades ei ole üldse etiketikohane panna kotti toolile või sülle.

Suuremahuline naiste käekott peaks olema kas põrandal või siis rippuma tooli seljatoel. Mehed võivad põrandale panna portfelle. Erandiks on ainult väike ümbrikkott – selle võib panna laua peale.

Kõige kultuuritumaks aga peetakse kilekoti kasutamist käekoti asemel. Kilekotid on ette nähtud toidu- või teiste kaupade transpordiks. Mehed ei tohiks naiste käekotte kanda, välja arvatud juhul, kui nad aitavad kanda midagi rasket.

Käekotiga seotud uskumused:

  • Ära riputa kotti ukselingi külge. See viib ära raha.
  • Esivanemad uskusid, et käekotti ei tohiks kaasa võtta haiglasse. Esiteks leidub sellel baktereid, kuid ebausu vaatenurk on, et see toob kaasa haiglase lapse sünni.
  • Soovitatakse kanda lühikeste sangadega käekotti. Nii pidavat inimese hea energia aitama raha ligi tõmmata. Pikkade sangadega käekotid pole selle ebausu tõttu hinnas.
  • Uus käekott tuleks osta isiklikult. Usutakse, et uue käekotiga tulevad ka elumuudatused. Eriti kasulik on omada käekotti, mille välisel küljel on metallist kaunistused ja sees midagi, mis on tehtud puidust. See aitab taas ligi tõmmata nii raha kui head õnne.
  • Et kaitsta end kurja silma eest, peaks kotis alati olema peegel.
  • Kui käekott katki läheb, ootavad ees keerulised sündmused.
  • Kui käekott maha kukub, on oodata mitte nii meeldivaid elusündmusi ja kaotusi.
  • Et elu poleks tühi ja vaene, peaks kõigis käekottides olema üks ja sama väike ese ning rahatäht.
Tagasi üles