Suhteekspert paljastab: saladus, kuidas näägutava mehega mitte tülli minna

FOTO: Shutterstock

Kõik räägivad, et õnneliku pikaajalise suhte saladuseks on eluterve kommunikatsioon. Kuid suhtlemine pole nii lihtne kui kõlab. Ükskõik kui palju neid vältida – tülisid juhtub.

Ja kui tülid ette tulevad, on oluline, et me ei tõlgendaks olukorda «mina vs. tema». Tegelikult tuleb kaastunne ja arusaamine partneri osas ainult kasuks.

Shirley Baldwin on suhteekspert, kes rääkis Best Life’ile, et asi on teoorias lihtne, kuid praktikas raske – kuidas mõista partneri perspektiivi?

Paljud naised kipuvad mehi vaenlaseks tembeldama, kuid Baldwin soovitab võtta omaks kaastundlik maailmavaade ja arvestada, et meestel on tunded täpselt nagu naistelgi ning alati ei oska nad neid kõige tervemal moel väljendada.

«Lahkust ja kaastundlikkust peetakse nõrkuse märgiks. Mina näen asja vastupidi,» ütleb Baldwin. «Kaastunne on hoopis üks meie võimsamaid tööriistu. Oma emotsioonide kontrollimine on palju raskem kui reageerimine ja vihale, impulsiivsusele ja frustratsioonile alla vandumine, kuid asi on seda väärt.»

Näiteks: su mees tuleb töölt koju ja on nähtavalt ärritunud juba enne, kui uks tema selja taga kinni langeb. Ta ärritub ilmaasjata sinu peale, süüdistades sind tegemata kodutöödes. Sina võtad seda personaalse rünnakuna ja võtad sõna, visates, et talgi ju käed küljes. Temal on omad süüdistused ja tülispiraal ongi lahti rullumas.

Kas see, et mehel oli tööl halb päev, õigustab seda, et ta sinu peal end välja elas? Muidugi mitte. Aga kas me kõik teeme seda vahel? Jah. Kas see, kui me teeme selle enda asjaks, selmet näha tõelist probleemi, aitab asja lahenemisele kaasa? Üldse mitte.

Mis oleks kui sa suudaksid tema ärritatusele vastata mitte kaitsepositsiooniga, vaid hoopis vastates: «Kas kõik on korras? Kas tööl juhtus midagi?» Baldwini sõnul võid sa üllatusega avastada, et vaidluse asemel lubab sinu sümpaatne kaastunne partneril rahuneda ja rahulikult arutada, mis on frustratsiooni tuum. Nii ei lõpe vestlus teie mõlema haiget saamisega, vaid te jõuate parema arusaamiseni.

«Kui sa näed end reageerijana, siis püüad reageerida sama energiaga, mis on teisel – see aga muudab situatsiooni hullemaks,» ütleb Baldwin. «Kui sa aga näed ennast loojana – kellenagi, kes suudab vestluse tooni muuta, rahustada emotsioone, jahutada lahinguvälja – siis sa suudad tuua ka teises inimeses teise poole välja.»

Tagasi üles