Kas ka sina magad nii? Levinud uinumisasend on tegelikult sulle halb

FOTO: Shutterstock

Selleks, et uni oleks kosutav, pole oluline mitte ainult normaalsel ajal magama minna. Rolli mängib ka see, mis asendis sa öö veedad.

Hiljuti 4500 austraallase peal korraldatud uuringust selgus, et pooled neist magavad asendites, mis on neile tegelikult kahjulikud. Lisaks tuli välja, et kui mõned asendid mõjutasid keha negatiivselt, siis mõned neist mõjusid ka unekvaliteedile üldiselt.

Uuringu korraldas Ecosa ning selle juht Ringo Chan reastas viis asendit, tuues välja parimad ja ka halvimad.

  1. Külje peal magamine. Chani sõnul on tegemist optimaalseima asendiga tervise seisukohast. Nii on hingamisteed avatud, tegemist on paljudele mugava asendiga, milles on hea uinuda. Samuti on see rasedate jaoks kõige turvalisem ja aitab vähendada norskamist neil, kes hädas uneapnoega.
  2. Vabaasend. Selgus, et 23 protsenti inimestest eelistavad nö vabaasendit – ehk nende asend pole fikseeritud. Nii liiguvad nad öö jooksul ringi, mis on omakorda hea vereringele. Ka ärkavad nõnda magavad inimesed värskemana ja nende liigesed pole nii kanged.
  3. Selja peal magamine. Tegemist on populaarsuselt kolmanda asendiga. Chani sõnul on see seljale parim asend, eriti siis, kui madrats on piisavalt kõva. Nii ei ole puusadel, alaseljal ja põlvedel lisapinget. Samas soodustab see asend uneapnoet ja norskamist.
  4. Kõhu peal magamine. Uuringust nähtub, et 6,7 protsenti inimestest eelistavad magada kõhuli. Sellel on omad eelised – väheneb norskamine ja uneapnoe. Kuid samas on see üsna karm seljale ja kaelale, tuues kaasa halva rühi, peavalud, seljavalud. Kõhuli magades on Chani sõnul kõige olulisem järgida, et padi oleks piisavalt õhuke või puuduks üldse.
  5. Looteasend. Paljud on sellega tuttavad – nagu loode emaüsas, jalad kõhule kõverasse tõmmatud. Chani sõnul on see ka selgroole hea asend, mis ühtlasi aitab vähendada norskamist.
Tagasi üles