Me vajame rohkem puudutusi just seetõttu

FOTO: Ivandrei Pretorius / Pexels

Armsad sõnad on väärt asi ja teevad hingele pai, kuid see, mida me tegelikult igatseme, on puudutused. Miks on meile kehaline kontakt nii tähtis?

Puerto Ricos puudutavad paarid teineteist 180 korda tunnis — ja meil? Ilmselt veidi vähem, ja meie nutitelefon saab vast enamate silituste osaks kui meie partner. 

Teiste puudutamine toob meid iseendale lähemale

Kas oled proovinud end kunagi kõdistada või iseennast kaissu võtta? Meie aju filtreerib meie endi puudutused välja ja tuimestab selle tundmuse. Meil on vaja teist inimest, et puudutuse kaudu tunda iseennast. 

Saksa neuroteadlane Rebecca Böhme viitab oma uues raamatus «Human Touch. Miks on kehaline lähedus nii tähtis. Teadmised meditsiinist ja aju-uuringust» justnimelt kõdistamise näitele ja selgitab, et me vajame puudutust, et arendada nii meie keha-mina kui ka sotsiaalset mina.  

Lõdvestus ja lohutus ei ole ainsad, milleks kehaline kontakt on hea. See aitab ka vererõhku alandada ja immuunsüsteemi tugevdada. Kallistades või emmates ujutab hormoon oksütotsiin meie vereringe üle ja me tunneme end turvaliselt ning omaksvõetuna. Miks me ei kasuta siis igat võimalust üksteisele lähemale tulla? 

Põhivajadus: nälg puudutuste järele

Kuigi me elame liberaalses kultuuris, kus teiste puudutamine pole tabu, ja kus enamik tervituseks üksteist kallistab, tunnevad siiski paljud kehalisest kontaktist puudust.

Me võiksime üksteist puudutada, kuid teeme seda liiga vähe — kuna sisemiselt me kaugeneme üksteisest üha enam, selgitab ajuteadlane Böhme. 

Üks tema teesidest on, et meie emotsionaalne omavaheline suhtlus toimub üha enam kehatus-virtuaalses sfääris. Selle põhjuseks võib olla soov riske minimeerida: kui sa ei ole otseselt teise inimesega kontaktis, siis ei riskeeri sa ei hülgamise ega ärapõlgamisega.

Kirjanik Elisabeth von Thaddeni uurimisteemaks on, kas me oleme teel puutevabaks ühiskonnaks, ja toob näiteid, kuidas inimesed leiavad teisi teid, et oma puudutuseigatsust leevendada: koduloomade — kasside ja koerte — üha kasvav populaarsus, kaisupeod ja  heaolumassaažid, kui nimetada vaid mõned.  

Julgus teisele läheneda

Üks tegur, mis loob distantsi, on hirm vääritimõistmise ees, sest meie kõrgenenud tundlikkus piiridest üleastumise suhtes tekitab ka ebakindlust. 

Nii ei kallistata näiteks mõnedes lasteaedades, kuna kardetakse, et katset lohutada võidakse eksikombel tõlgendada rünnakuna, kirjutab Fit For Fun. Sedasi kaob kehaline kontakt üha enamate inimeste elust. 

Siiski on see ka meie endi kätes, kas me tahame saada digitaalseteks erakuteks või sirutame (virtuaalse) käe välja, et lähedust leida. Pane kõigepealt telefon käest ...

Tagasi üles