Huvitav: miks ei ole vastsündinutel pisaraid ega higi?

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Beebi hakkab nutma ja üle kogu keha higistama mõned nädalad peale sündi.
Beebi hakkab nutma ja üle kogu keha higistama mõned nädalad peale sündi. Foto: Mitar gavric / PantherMedia / Mitar gavric

Lapsed lasevad sündides kuuldavale valju karje, mis näitab beebi tervist ja elujõudu. Kuigi beebi nutab ka järgnevatel nädalatel palju, siis lähemal vaatlusel on näha, et pisaraid nutmisel ei eritu.

Vastsündinu silmad on nuttes kuivad ning samuti ei moodustu tema nahale higi. See tuleb osalt väljaarenemata näärmetest, kirjutab Live Science. Seetõttu tuleb ka tähelepanelikumalt jälgida muid märke lapse ülekuumenemisest. 

Pisarad kaitsevad silmi ning nendega vabanevad ka stressist tulenevad hormoonid, mis kõik pakub rahulolutunnet. Kuigi laps sünnib pisaranäärmetega, ei ole need veel täielikult välja arenenud. Need toodavad küll piisavalt pisaraid, et silma niiskena hoida, kuid mitte nii palju, et voolaksid mööda põski alla. Peale kolme või nelja nädalat on beebi pisaranäärmed enamasti täielikult arenenud ja suudavad tugevate emotsioonide puhul pisaraid toota.

Ükskõik kui palav lapsel on, siis higistab ta esimese kahe elunädala jooksul väga vähe. See tuleb väljaarenemata higinäärmetest. Inimestel on kahte tüüpi higinäärmeid, ekriini ja apokriini näärmed. Apokriini näärmed toodavad higi läbi karvanääpsude ning aktiveeruvad koos teismeeas tekkivate hormonaalsete muutustega. Algul on apokriini näärmete toodetud higi lõhnatu, kuid võib muutuda hiljem lehkavaks. Higi koosneb veest ja elektrolüütidest, steroididest, lipiididest ja valkudest, mis võivad bakterite koosmõjul haisema hakata. Ekriininäärmed arenevad lapsel neljandal kuul üsas ning tulevad esmalt loote peopesadele ja jalataldadele. Viiendaks kuuks katavad need peaaegu terve keha. Peale lapse sündi on kõige aktiivsemad ekriininäärmed lapse otsaesisel. Varsti peale seda hakkab laps higistama ka rinnaku ja jäsemete pealt. Kuna vastsündinud ei saa korralikult higistada, peavad nad jahutuse osas lootma oma hooldajatele.

Lapse ülekuumenemisest annab märku:

  • soe, punetav nahk,
  • kiire hingamine
  • segadusseisund
  • vähenenud aktiivsus jalgades ja kätes.

Kui laps on liiga soe, tuleks talt lihtsalt kiht riideid eemaldada või kasutada ventilaatorit. Kui lapse higinäärmed hakkavad aga higi tootma, muretsevad vanemad tihti, et lapsed higistavad söötmise ja magamise ajal liiga palju. Siiski on see normaalne, sest lapse jaoks on mõlemad tegevused raske töö ning lisaks mõjutab ka hooldaja kehatemperatuur lapse kehasoojust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles