Kurjusekorts?! Ka selle vastu on abi

FOTO: /

Kõige võimsam kõigist, mis aastatega vaid süveneb, on korts kulmude vahel. Päris lootusetu olukord siiski pole ja botoks pole sugugi ainus lahendus.

«Miks sul on nii kuri pilk?!» — see ei ole just tore lause, mida kuulda, ja näib lausa, et ütleja naudib seda. Sest «kurjaks» muudab pilgu vaid korts kulmude vahel.

Nägu liikumatuna hoida pole just kergete killast ülesanne, samas piisab juba veidi heledamast päikesevalgusest, kui juba tõmbavad kulmud nagu iseenesest kokku. Isegi päikseprillid ei suuda asja märkimisväärselt leevendada. Nii et triigi või tee, mida tahad, see korts on ja vajub üha sügavamaks. 

Mis on «kurjusekorts»?

«Mõtlejakortsude» ja «kanavarvaste» vahel on oma kindlal kohal ka kulmude vaheline korts otsmikul, mis tekib siis, kui me tõmbame kulmud kokku. Nooruses, kui  nahk on veel sile ja elastne, muutub ta mõne aja pärast iseenesest siledaks tagasi. Vanusega aga pole elastsus nii hea ja nii see korts välja kujunebki. 

Mida teha?

Rahunemine

Millal me tõmbame kulmud kokku ja nägu kattub kortsudega? Eks ikka siis, kui oleme pinges ja stressis. Eriti tugevasti kujuneb kulmudevaheline korts välja krampis näolihaste puhul. Selle vastu aitab: 

  • palju und 
  • jooga 
  • autogeenne treening
  • lõdvestav vann
  • hingamis- ja meditatsiooniharjutused

Ergutamine

Mikrodermabrasiooni abil ergutatakse rakutegevust ja see suudab visuaalselt kortsu väljanägemist parandada. Kosmeetik eemaldab ülemised nahakihid väikeste kristallide abil. Selle meetodiga parandatakse ka pigmendihäireid, sarvestunud nahka ja venitusarme.  Parimate tulemuste saamiseks tuleks protseduuri iga kaheksa nädala tagant korrata. 

Kreemid

Keskkonnal on meie nahale suur mõju. Seepärast on oluline taastumist toetada ja mitte üksnes seerumite, kreemide ja ampullidega, vaid teha kord nädalas ka koorimist ja maske, sest need aitavad ennetada sarvestumisi ja varustavad lisaniiskusega. Meie nahk rõõmustab iga hinnalise hoolduse üle, milles pole ülemääraseid lõhnaaineid ega kuivatavaid alkohole. Parimal juhul mahenevad isegi kortsud. 

Kui «kurjusekortsud» alles hakkavad kujunema, võivad abiks olla ka näiteks biotuliini ehk bio-botoksit sisaldavad ilutooted. Sellel toimeainel on tuimastavad omadused ja ta suudab peatada kortsude tekke enne, kui see algab.  

Päikesekaitse

Meie naha üks suurimaid vaenlasi on päike. Eriti võivad põhjustada UVA- ja UVB-kiired nii päikesepõletust kui enneaegset nahavananemist. 

Hüaluroonhape ja botoks

Kui otsmikukorts on nii sügavale nahka vajunud, et ükski kreem enam ei aita, siis jäävad hüaluroonhappe- ja botoksisüstid. Hüaluroonhappesüstid ei ole küll soodsad ning neid tuleb vastavalt kortsu raskusastmele korrata, kuid arstid soovitavad pigem neid kui tavalist botoksit, et mitte kogu miimikast ilma jääda, kirjutab Barbara. 

Tagasi üles