Vangi naine kirjutab: ma mõistan naisi, kes vangist mehed seksi puuduse tõttu välja vahetavad

Foto: Shutterstock

Viimased korrad oleme Kaarelile vanglasse üleöökülastused saanud küllaltki pika vahega. Poolteist kuud on küllaltki pikk aeg olla teineteisest füüsiliselt eemal. Selle ajaga hakkab inimese keha andma talle märku puudusest ning mõni vähem impulsse kontrolliv inimeseloom vannub alla ning teeb igasugu rumalusi, kirjutab Ronja, kelle mees kannab karistust ühes Eesti vanglas.

Ma olen koguaeg olnud sellist sorti inimene, kes elab pigem oma peas kui kehas. Mingisugused maised füüsilised naudingud on minu jaoks olnud võõrad ja kuigivõrd isegi kauged. Nendest ei räägita ning kui tõde tahate, siis ma pole neist kunagi väga mõelnud, hirmus, et äkki keegi kuuleb või näeb mu mõtteid ning siis on oi-oi kui piinlik.

Kui seltskonnas seks jutuks tuleb, istub Ronja vaikselt ning tähelepanelikult ja küsib küsimusi, mille peale sõbrad naerda saavad. Ma olen olnud seksiküsimuses tõeliselt eluvõõras. Ma ei ole kunagi seksist vanematega rääkinud. Kui ma olin 12, ostis ema mulle raamatu, milles kirjutati, mis on seksi tulemus, eesmärk ja miks on naistel menstruatsioon.