Vangi naine ohkab: kui mees on vanglas, lähevad lapsed täitsa üle käte...

FOTO: Shutterstock

Kaarli vanglasse sattumine on pannud mind vägisi teekonnale, et lõhkumata illusioone elust üleüldiselt ja… loomulikult ka iseendast. Mulle ei meeldi see. Ometigi ei taha ma ka minna tagasi aega, mil istusin teadmatuses ja ignorantsuses, kirjutab Ronja, kelle mees kannab karistust ühes Eesti vanglas.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Ma olen arvanud, et üksinda on ka hea ha lihtne lapsi kasvatada. Filmides vast küll, jah. Päriselu on midagi muud. Ja kuigi ma olen täiega kõige selle new age liikumise ja budismi poolt ja pooldaja, siis vahel seisan ma oma laste korraldatud sigaduste ees ja mõtlen, kas saata nad ületee metsa vitsa järele või teisele poole teed poodi rihma järgi.

Kuna olen ise saanud lapsepõlves kahtede eest rihma ja vitsa, siis oma laste peal ma seda alandust muidugi ei katseta. Aga olukorrad, kuhu ma viimasel ajal sattunud olen, on pannud mind mõistma oma vanemaid ja nende nördimust. Sõnadest ei paista ju piisavat ja reptiiliaju alateadlikud funktsioonid hakkavad tööle.

Tagasi üles