Blogija Kadi: igal lapsel on õigus ise otsustada, kes võivad teda puutuda!

FOTO: Tatiana Kostareva / PantherMedia / Tatiana Kostareva

Mäletan siiani väga eredalt kuidas vahel isal tulid mõned sõbrad, et autot putitada ja nii möödaminnes oma õliste ning paberossi järgi haisevate näppudega mind põsest tiriti või patsist tõmmati – ikka nalja pärast noh, meenutab blogija Kadi.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Mul puudusid eelarvamused, ootused ja lootused. Beebina meeldis mulle emme-issi lähedus ja mitte see, et võõrad onud-tädid kogu aeg mind näppida tahtsid – «pluti-pluti», «oi, kui nunnu suurte põskedega beebi», «oi, kui mõnusad trullakad jalad» või kui ma tegin vankris uinakut, siis röötsutasid mulle vankrisse ja ikka pidid näperdama mu suuri põski! Kui oleksin osanud rääkida, siis oleksin öelnud: «KÄED EEMALE MINUST!», kuna ma rääkida ei osanud, siis ma hakkasin lihtsalt nutma, et emme-issi mind päästma tuleks!

Tagasi üles