Sisuturundus

Ilukirurgia: kas töö ilukliinikus või töö iluhaiglas?

FOTO: Maili Rooden

Ilukirurgiaga seoses on tekkinud palju küsimusi ja valearusaamu, millest enamus tõele siiski ei vasta. Kas ilukliinik või iluhaigla? Kuidas olla kindel, et operatsiooni läbi viiv kirurg on parim võimalik valik just konkreetse operatsiooni puhul? Kes ikkagi tohib esteetilise kirurgia operatsioone teostada? Millest sõltub, kas kaunis tulemus püsib või mitte? Mis vahe on esteetilistel ning plastika- ja rekonstruktiivkirurgilistel operatsioonidel? Millal saab kliendist patsient? Loe artikkel lõpuni ja saad vastused kõigile küsimustele.

Ilukliinik või iluhaigla?

Ilukliinikute ja -haiglate töömeetodid on erinevad ning aastatega palju edasi arenenud ja muutunud. Ilukliinik võib tähendada nn ühemehekliinikut, kus on üks palat, üks operatsioonisaal ning operatsioone viib läbi üks kirurg, kes teeb algusest lõpuni kõik ise – võtab patsiendi vastu, viib operatsioonile, toob toidu, seob haavad ja saadab koju. Samas on olemas ilukirurgiaga tegelevad suured haiglad, isegi lausa ilukirurgiaketid, mida võiks nimetada iluhaiglateks. N-ö iluhaiglates töötab mitu kirurgi ning teenuste valik on palju suurem kui „ühe-mehe-ilukliinikus“, sest ükski kirurg ei suuda pakkuda ülikõrget kvaliteeti kõikide ilu- ja plastiliste operatsioonide puhul. See on normaalne. Tavaliselt spetsialiseeruvad kirurgid kitsamale alale ning koolitavad end selles tipptasemele.

Suurtes haiglates, kus tehakse üle 1000 operatsiooni aastas, ei ole võimalik, et kirurg istub tunde polikliinikus ning viib läbi esmaseid konsultatsioone ja järelravivisiite – kirurgi tööks on opereerimine ehk oma oskuste kasutamine. Ühestki kirurgist ei saa hinnatud ilukirurgi, kui ta kulutab suurema osa oma ajast vastuvõtte tehes. Näiteks teostab Eesti ühes tuntuimas iluhaiglas Christinas Clinicus üks kirurg aastas tavaliselt üle 500 operatsiooni – see nõuab läbimõeldud süsteemi ning poleks puhtajaliselt võimalik, kui kirurgi selja taga ei seisaks terve oma ala spetsialistidest koosnev meeskond.

Kõik algab konsultatsiooni(de)st

See, et operatsioonile eelneb kirurgi konsultatsioon, on alati vajalik. Kirurgil on kohustus enne operatsiooni veenduda, et patsient lõikust tõesti soovib ja vajab. Erinevalt meditsiiniliselt näidustatud operatsioonidest tehakse esteetilise efektiga operatsioone ainult patsiendi soovi alusel, mistõttu on eetiline ja ka tarvilik, et operatsiooni teostamine ja operatsioonitehnika kinnitataks operatsioonipäeval – meditsiiniline näidustus ei kao iseenesest, kuid patsiendi soov võib muutuda.

Samuti toimub igas haiglas enne operatsiooni konsultatsioon anestesioloogiga.

Christinas Clinic on aga ainus iluhaigla Eestis, kes pakub lisaks kirurgi poolt läbi viidavale konsultatsioonile veel vähemalt kaht lisakonsultatsiooni. Spetsiaalne kolmeetapiline patsiendi konsulteerimine on märk kõige kõrgemast kvaliteedist ja viimase aja suundumusest kogu maailmas. Christinas Clinic loodi 27 aastat tagasi Põhjamaade kõige suurema ja autoriteetsema n-ö iluhaigla Akademikliniken ning Suurbritannia 22 kliinikust ja 3 haiglast koosneva keti The Hospital Group kontseptsiooni alusel ning on kõik need aastad tegutsenud täpselt samasuguseid süsteeme järgides. Usaldusest kõneleb ka fakt, et Christinas Clinicu kirurge on käinud koolitamas The Hospital Group’i peaarst professor Marcos Sforza.

Fitness-sportlane Julia Tšižova Christinas Clinicus konsultatsioonis

FOTO: Christinas Clinic

Kolmeetapiline süsteem – märk kvaliteedist

Esimene konsultatsioonietapp Christinas Clinicus esteetilise operatsiooni sooviga kliendile on see, kus klient valib spetsiaalselt selleks koolitatud juhendaja abiga välja, milline on vajadus ja võimalus tema soovitud kehamuutust teostada – on selleks protseduuriline või operatiivne lähenemine. Kliendile selgitatakse põhjalikult operatsiooni- või protseduuritehnikat ning veendutakse, et see vastab kliendi soovidele. Kui operatsiooni käigus on vajadus kasutada mistahes meditsiinilisi implantaate, informeeritakse klienti kõigi implantaatide võimalustest, nendega kaasnevatest riskidest ja garantiidest. Seejärel langetab klient (mitte kirurg ega assistent) otsuse.

Soovi korral luuakse operatsiooni tulemusest parema ettekujutuse saamiseks 3D simulatsioon.

Kui klient on kõigest informeeritud ning langetanud teadliku otsuse “Ma soovin operatsiooni”, siis saab temast patsient, ta vormistatakse kliinikus ambulatoorsele ravile ja algab teine etapp – tervisliku seisundi ja operatsiooniks sobivuse hindamine vastavalt anamneesile ja tehtud uuringutele (erinevad vereanalüüsid, radioloogilised uuringud jms). See etapp on mõeldud opereeriva kirurgi ja anestesioloogi jaoks info kokkupanemiseks ja selle viivad läbi vastava väljaõppe saanud medõed.

Viimases etapis, kui informatsiooni andmise ja kogumise eeltöö on tehtud, tegelevad patsiendiga opereeriv kirurg ja anestesioloog. Patsientidele, kelle anamneesi, analüüside või valitud operatsioonitehnika osas selgub asjaolusid, mis võiksid operatsiooni toimumist või sobivust mõjutada, määratakse kas ravi või lisakohtumine kirurgiga ja/või anestesioloogiga. Kui aga patsiendi tervis on korras ning soovitud operatsioon on vastunäidustusteta, pole tal enne plaanitud operatsiooniaega lisavisiiti tarvis ning kohtumine raviarsti ja anestesioloogiga toimub operatsioonipäeval.

Kui kirurg operatsioonipäeval, st vahetult enne operatsiooni leiab patsiendiga vesteldes, et patsiendi valik operatsioonitehnika osas ei ole kindel või operatsioonisoov ei ole lõplikult kindel, jätab kirurg operatsiooni kinnitamata ning lõikust ei toimu.

Selline vähemalt kolmeetapiline süsteem suurendab märkimisväärselt patsiendi rahulolu, sest tagab märksa tõhusamalt selle, et patsiendi otsus valitud operatsioon läbida oleks teadlikult langetatud.

FOTO: Maili Rooden

Mis määrab implantaadi sobivuse?

Iga klient võiks enne konsultatsioonile tulekut endale selgeks teha nii oma keha muutuse soovitud suuruse, rindade puhul ka rinna anatoomia ehk selle, millest rind koosneb, kuidas see muutub kehakaalu tõustes või langedes, ning millises suuruses rinnad sobivad just tema kehaga. Konsultatsiooni käigus aitab spetsiaalselt koolitatud assistent leida võimalikud sobilikud mudelid, arvestades sellega, et: implantaadi laiuse määrab patsiendi enda rinna laius, implantaadi mahu (suuruse) määrab patsiendi soov lõppsuuruse osas ning implantaadi kuju määravad patsiendi kudede kuju ja asetus.

Rindade puhul valib patsient võimalike mudelite seast endale sobivaima peegli ees spetsiaalse rinnahoidja sisse erinevaid väliseid sizereid (mõõdikimplantaate) proovides. Kõikidele rinnapatsientidele teostatakse soovi korral 3D simulatsioon, lõuaimplantaadi puhul luuakse 3D simulatsioon automaatselt.

Olen alati Christinas Clinicuga väga rahul olnud! Tuginedes oma väga positiivsetele kogemustele, soovitan neid julgelt. Lugupidamisega, mitte anonüümne patsient" Helena Mang

FOTO: Karl Saare

Millest sõltub tulemuse püsivus?

Kaht täiesti ühesugust operatsiooni ei ole olemas. Esteetiline kirurgia ei ole oma olemuselt raha eest saadav ideaalne tulemus, vaid „töö on tellija materjalist“. Operatsiooni õnnestumisel ja kauni tulemuse saavutamisel mängivad rolli mitmed nüansid, enamasti patsiendi kudede eripära, kehakaalu muutused, operatsiooni järelravijuhistest kinnipidamine, õige tugipesu või fikseerivate sidemete kandmine, eelnenud rasedus ja imetamine jpm. Patsientidele, kellel on spetsiifilised naha- ja nahaaluskudede või rinnakuju eripärad (näiteks tubulaarse kujuga rind), mis võivad hiljem põhjustada muutusi operatsiooni tulemuses, selgitatakse seda põhjalikult konsultatsiooni käigus. Näiteks võib patsient saada endale rinnaoperatsiooniga kõige kaunimad rinnad, kuid kui ta nende eest õigesti ei hoolitse, ei pruugi need juba mõne aasta pärast enam sugugi ilusad olla. Tegelikult kehtib see mitte ainult rinnaoperatsiooni tulemuste, vaid kõikide rindade puhul – loomulikult teavad suurema korvi või teatud tüüpi nahaga (nahk, mis kergesti venib või pärast venimist endist kuju ei taasta) naised, millest on siinkohal jutt.

FOTO: Maili Rooden

Millised on esteetilised operatsioonid ja kes neid teeb?

On tekkinud valearusaam, et esteetilised operatsioonid on plastika- ja rekonstruktiivkirurgilised operatsioonid. Tegelikult on nende mõistete vahel väga konkreetne erinevus. Plastikakirurgilised operatsioonid on operatsioonid, mille käigus opereeritavas piirkonnas taastatakse nii välimus kui ka funktsioon(id) ja seetõttu on need alati meditsiiniliselt näidustatud. Esteetilisi operatsioone tehakse, kuna see on oma välimusega rahulolematu patsiendi soov ja valik, ning need ei ole meditsiiniliselt näidustatud.

Seda, kes võib esteetilisi operatsioone teostada, otsustab vastav komisjon. Eestis viib vastavat sertifitseerimist läbi Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni sertifitseerimiskomisjon. Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia erialale mitte registreeritud muud kirurgid võivad teha esteetilisi operatsioone, kui nad on täitnud vastavad nõuded, esitanud sertifitseerimiskomisjonile sellekohased dokumendid ning neile on antud kirurgi sertifikaat, mis lubab neil ka esteetilisi operatsioone läbi viia.

Christinas Clinicu kaasaegse teenusevalikuga saab end kurssi viia SIIN.

Tagasi üles