Kus veeta jõulud – enda või mehe vanemate juures?

Linda Pärn
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Naised rääkisid Naine24’le sellest, kuidas nende peredes on pühade veetmine korraldatud, kus nad jõululaupäeval on ning kas mehe sugulastega kokkuleppele jõudmine on ka tekitanud pingeid.

30-aastane Kertu rääkis, et neil tekitab jõululaupäev igal aastal tüli. «Oleme juba üheksa aastat abielus olnud ja lapsed on meil ka, aga siiani ei ole kordagi jõululaupäeval oma perega kodus olnud ilma külalisteta,» rääkis ta. «Tavaliselt lähme jõuludeks ikka maale, aga probleeme põhjustab see, et kas oleme minu vanemate või mehe vanemate juures.»

«Ma lähen hea meelega oma ema juurde jõule veetma, sest mul on lapsepõlvest nii ilusad mälestused ja traditsioonid on kuidagi väga sisse jäänud,» selgitas Kertu. «Mehe vanemate juures tehakse kõike teistmoodi ja seepärast ma ei tahakski jõululaupäeval seal olla.»

Ta lisas, et mehel on endal vist suhteliselt ükskõik, aga ämm solvub, kui nad sinna ei taha minna. «Muidugi ma ei taha teda kurvastada ja jätta muljet, et vaid minu pere on meile oluline.»

«Meil kodus on kombeks käia surnuaial, tuua kuusk, käia kirikus, alati tuleb jõuluvana ja loetakse luuletusi. Noh, õige värk ikka,» põhjendas ta. «Aga neil tundub, et on kommetest ükskõik, vaadatakse telekat ja kingid antakse suvalisel hetkel kätte. Ei mingeid traditsioone ega maagiat,» kurtis naine.

«Seepärast ma ei saagi aru, miks peaks just sel kindlal kuupäeval sinna minema, kui nagunii midagi erilist ei toimu ja kingid võib leida ukse kõrvalt prügikotist. Üks aasta oli nii,» muigas ta.

«Nüüdseks oleme kokku leppinud, et ühel aastal oleme jõululaupäeval ühe vanemate juures ja esimesel jõulupühal teise vanemate juures ning järgmisel aastal vastupidi. Ikkagi on millegipärast iga aasta keegi solvunud, sest unustab kokkuleppe ära ja ei sa saa aru, miks me ei saa tulla, kui ta kutsub,» kurtis Kertu.

Naine lisas, et olukorra teeb keerulisemaks see, et nii temapoolses kui mehe suguvõsas on palju lastega peresid ja nõnda on raske klappida, et saaks samal päeval vanemaid külastada.

Merike (nimi muudetud) on 36-aastane. Tema rääkis, et nende peres on nüüdseks pühade veetmine kenasti ära jaotatud.

«Ühel aastal oleme jõulud minu vanemate juures ja aastavahetuse mehe ema juures ning teisel aastal vastupidi,» selgitas ta. «Nii on see traditsioon kestnud üle kümne aasta. Pühade veetmise osas meil tülisid pole olnud. Ilmselt seetõttu, et mõtleme mehega üsna sarnaselt,» arvas ta.

Vahel võime vaielda väikeste asjade üle, aga reeglina leiavad need vaidlused lahenduse kokkulepete näol.

27-aastase Mirjami sõnul on nende peres väga lihtsad jõulud. «Kuna mul mees on vene rahvusest ja venelaste jõulud on hiljem kui eestlastel, siis meil on pühade korraldamine lihtne,» rääkis ta.

«Kui on meie jõulud, siis peame oma kodus. Oleme olnud kolmekesi (mees, laps ja mina) ja oleme kutsunud ka vanemad enda juurde õhtusöögile ning rahulikult jõule tähistanud,» jutustas ta.

«Ja siis kui on vene jõulud jaanuaris, siis veedame õhtu mehe vanemate juures,» rääkis Mirjam. «Tülisid meil seetõttu ei olegi olnud.»

«Kuupäevadest siis täpsemalt, et 24. sööme oma kodus ja mehe vanemate juures siis kaks nädalat pärast eesti jõule. See on muutuva kuupäevaga püha, kuskil 7. jaanuari paiku,» selgitas ta.

29-aastane Merit (nimi muudetud) rääkis, et neil on aastad ära jaotatud: üks aasta naise sugulaste juures, teine aasta mehe sugulaste juures.

«Just 24. detsember on oluline, aga iga aasta on ära unustatud, kus eelmine aasta olime ja siis käitume kõhutunde järgi. Iga kord on nii, et ma lepin oma emaga kokku ja siis tuleb välja, et tema on oma emaga ka juba midagi kokku leppinud ja ämm ka ikka ootab meid samal päeval enda juurde,» naeris naine.

«Selleks, et kokkuleppele jõuda, peab vaatama, kummal on kõvem hääl või suuremad pisarad,» vihjas Merit. «Alati satub pidu ikkagi samale päevale. Siis peame päeva kuidagi poolitama.»

Merit arvas, et kuna mehe suguvõsa on väiksem, siis nad võiksid rohkem järgi anda. «Nad tulevad vastu küll, aga ikka teevad nägusid ja on tunda pettumust, kui me ei tee nii, nagu nemad tahavad. Aasta-aastalt läheb mul nahk paksemaks ja olen ükskõiksem selle suhtes, mis seal toimub. Peaasi, et minu perepoolel on kõik suurepärane,» kinnitas ta.

«Mees üritab sellele kokkuleppele ikka kindlaks jääda ja neil täiskasvanutele kinke ei tehta, aga lapsed on kinkidega lausa üle valatud,» kaebas naine. «Lastele tehakse nii kallid kingid, et piinlik hakkab.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles