Koriandrigeen: miks ühed seda armastavad ja teised vihkavad
10. juuli 2019, 17:30
Teda kas armastatakse või vihatakse: vaevu ajab üks maitsetaim inimesi nii selgelt kahte leeri kui koriander. Aasia köögis kuulub see ürt toidutegemise juurde, mõnel aga läheb isu sootuks ära.
Mõne jaoks on koriander vürtsikate ja teravate toitude juures enesestmõistetav lisand. See roheline taim on kordumatu ja ainulaadse maitsega, andes toitudele kergelt terava noodi.
Millegipärast on aga nii, et ühed armastavad seda maitset ja teised jälestavad.
Maitse on piirkonniti erinev
Kui Euroopas, Ida-Aasias ja Aafrikas peab iga viies koriandri maitset ebameeldivalt seebiseks ja kirjeldab seda söömiskõlbmatuna, siis enamik Kagu-Aasia ja Lähis-Ida inimesi jumaldavad aromaatset ürti.
Millest aga tulevad nii selged seisukohavõtud? Erinevad uuringud näitavad, et asi võib olla geenides.
Täpsemalt öeldes vastutab üks geen, mis kodeerib haistmisretseptorit OR6A2. See retseptor registreerib niinimetatud aldehüüde, mida koriandrid sisaldavad küll ja rohkem.
Seebine noot muutub tugevamaks
Seda geeni ja tema retseptorit esineb kahes erinevas variandis. Üks variant laseb ürdi seebisel noodil tugevamini esile tulla, ja inimesed, kes on pärinud selle geeni, kuuluvad suure tõenäosusega koriandrivihkajate hulka.
Hilisemate uuringute käigus on tuvastatud ka teisi geene, millel võib olla samuti sarnane mõju meie maitsetajule.
Harjumine koriandrimaitsega
Siiski ei määratle üksnes pärilikkus seda, kas meile maitseb koriander või mitte — olulist rolli mängivad ka kultuuritaust ja keskkond. Seetõttu on võimalik end koriandrimaitsega tasapisi ja väikeste portsude kaupa harjutada.
Allikas: Fit For Fun