Põhjusi, miks tänavune sündimus on mullusest märksa väiksem, on mitmeid, kuid kõige suurem on hirm, et osa potentsiaalsetest lapsesaajatest on Eestist lihtsalt lahkunud, leidis Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Mare Ainsaar.
Ekspert: osa potentsiaalsetest lapsesaajatest on Eestist lahkunud
16. detsember 2011, 23:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema hinnangul on tõepoolest enamik tänavusest aastast, eriti aasta algus sündimuse osas möödunust palju viletsam. «Vahe eelmiste aastatega on tõesti suur ja seletusi võib olla mitmeid,» sõnas ta.
Esimesena pakkus ta välja majandusliku ebakindluse. «Eesti inimesed on majanduslikke olusid arvestavad ning majanduslik ebakindlus, karmistunud konkurents olemasolevate töökohtade pärast ning kõrge töötus noorte seas ei ole sündimusele üldiselt head,» selgitas ta.
Teiseks puuduvad julgustavad perepoliitika alased signaalid. «Pigem on liikvel jutud plaanidest toetusi kärpida, siis kõik see ei julgusta mitte mingil juhul lapse heaks otsustama. Omavalitsuste tulubaasi vähendamine on ohtu seadnud ka lastega perede toetamise kohalikul tasandil.»
«Paljude perede jaoks tähendas lapse sünd või selleks valmistumine ka vastava eluaseme muretsemist,» jätkas Ainsaar. «Koos majanduslike raskustega on muutnud ka kinnisvaraturg ning laenude saamise võimalused. Kuigi hinnad ei pruugi olla kõige kõrgemad, puudub noorel perel sageli algkapital, et enda vaba-inimese eluasemelt unistuste pere-korterisse või majja kolida. Ja eks siis lükatakse lapse saamist edasi,» pakkus ta.
«Ning lõpuks ka kõige suurem hirm, et osad inimestest, keda me potentsiaalselt loeme nendeks, kes võiksid lapsi saada, on lihtsalt lahkunud Eestist ja kui ei ole inimesi ei ole ka sünde. Selles osas peaks tooma selgust aasta lõpus algav rahvaloendus,» märkis Ainsaar.
Sotsiaalpoliitika teadur lisas, et juhul, kui sündivuse vähenemises on süüdi suur emigratsioon, ei ole meil ka lähitulevikus midagi head loota. «Valdavalt majanduslike põhjuste korral püütakse enamasti kaotatud aastaid olukorra paranedes tagasi teha ning siis võib eeldusel, et muud tingimused ei lähe halvemaks, sündimus tõusta. Kui sündide edasi lükkamine kestab siiski pikemat aega, on sellel mõju ka lõplikule sündide arvule,» hoiata ta.
Kui viimased neli aastat püsis sündimus Eestis 16 000 ringis, siis praeguseks on selge, et tänavu jääb see ilmselt alla 15 000 ehk umbes 2006. aasta tasemele. Ka iive tuleb täna ilmselt mitmesaja võrra negatiivne.